Sügisränne Põõsaspeal 2019. aastal Margus Ellermaa1,* & Andreas Lindén2 1 Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, 51005, Tartu 2 Natural Resources Institute Finland (Luke), 00790, Finland Sissejuhatus Nii sügiseti kui kevaditi rändab üle Soome lahe palju Ida-Euroopa ja Lääne- Siberi taiga- ja tundravööndis pesitse- vaid hanelisi (Anseriformes) ja kurvitsalisi (Charadriiformes). Pesitsusalad hõlmavad muuhulgas Jamali, Gõda ja Taimõri pool- saari. Seal pesitsevad veelinnud suun- duvad talvituma peamiselt Läänemere kesk- ning lõunaossa, Taani väinadesse, Waddeni merele ning mujale Põhjamere ümbrusesse. Mitmed liigid, näiteks paljud kahlajad ja tiirud (Sterna spp. * E-post: margus.ellermaa@gmail.com Hirundo Hirundo 2020 33 (1) 1-29 UURIMUS Kokkuvõte Artiklis antakse ülevaade sügisrändeaegsest lindude loendusest Põõsaspea neemel aastal 2019. Loendused toimusid 30.6.–6.11., mil loendati kokku 2,36 miljonit lindu. Sellest 2,33 miljonit olid kauriliste (Gaviiformes), pütiliste (Podicipediformes), haneliste (Anseriformes), pelikaniliste (Pelecaniformes) ja kurvitsaliste (Charadriiformes) seltside esindajad. 2009. aastal loendati samal perioodil 2,14 miljonit lindu ja 2014. aastal 1,94 miljonit lindu. 2019. aasta suurem summa tulenes eelkõige valgepõsk- lagle (Branta leucopsis) ja viupardi (Anas penelope) suuremast arvukusest. Ka auli (Clangula hyemalis) oli rohkem kui kahel eelmisel loendusperioodil, kuid endiselt vähem kui nt 2004. aastal. Üldiselt sarnanes 2019. aasta lindude arvukus ja noorte osakaal 2014. aasta tulemustega – 2009. ja 2014. aasta vahel oli erinevusi palju rohkem. Noorlindude osakaal oli enamikel tundra- ja taigavööndi liikidel siiski madal ja keskmiselt madalam kui 2014. aasta hooajal. Üldiselt märgati 2019. aastal paremat pesitsusedukust vaid seitsmel liigil ja halvemat 13 liigil. Lisaks oli kolmel liigil pesitsusedukus väga sarnane. Märkimisväärne on, et 2019. aastal olid parema pesitsusedukusega liigid auli arvestamata kõik väljaspool tundravööndit pesitsevad liigid. Artiklis käsitletakse põhjalikumalt nende liikide rännet, kes moodustavad Loode-Euroopa populatsioonidest olulise osa või kellel kogunes piisavalt informatsiooni noorte osakaalu (sigimisedukuse) kohta. 2 Sügisränne Põõsaspeal 2019. aastal ja Hydroprogne spp.) rändavad veelgi kaugemale, muuhulgas Lääne-Aafrikasse (Delany & Scott 2006; Delany et al. 2009). Põõsaspea neemel koonduvad lisaks eelnimetatud lindudele ka arvukalt lähedamal pesitsevad liike, muuhulgas Laadoga järve, Valge mere ja Soome lahe eri piirkondades pesitsevaid kaja- kaid (Larus spp.), tiire ja kormorane (Phalacrocorax carbo). Eelmainitud pesitsusaladelt lähtuva rände tähtsamad koondumiskohad asuvad Soome lahe kaldail, Norra rannikul Põhja-Jäämerest Põhjamereni, Botnia lahe mõlemal kaldal, Läänemere suure- mate saarte rannikul (nt. Gotland ja Hiiumaa) ja suuremate jõgede orgudes Venemaal (Mustale merele suunduv ränne). Märgatav osa rändest kulgeb ka hajusalt üle mandrite (eriti öösel) või koondub ainult aeg-ajalt suuremate siseveekogude rannikutele. Põõsaspea neem on Soome lahe Eesti- poolse ranniku kõige läänepoolsem osa. Suhteliselt kitsas Soome laht jääb edela-kirdesuunalisele rändeteele, mida kasutab suur osa Loode-Euroopa ja Põhja- Venemaa tundra- ja taigavööndi veelin- dudest (Scott & Rose 1996; Skov et al. 2011). Nende sügisränne kulgeb suuresti mööda Eesti põhjarannikut, kusjuures lindude koondumine muutub järjest intensiivse- maks Soome lahe lääneosas. Rände inten- siivseimaks koondumiskohaks on palju- dele liikidele Osmussaare ja Põõsaspea vahele jääv väin, millel on laiust 7 km. Põõsaspea neeme tähtsus arktiliste veelindude rände koondumisalana on teada vähemalt alates 1958. aastast ja varasemaid loendustulemusi on kajas- tatud teistes töödes (Kumari 1961; Pettay et al. 1998; Pettay, Cairenius & Ellermaa 2004; Ellermaa & Pettay 2006; Ellermaa, Pettay & Könönen 2010; Ellermaa & Lindén 2015). Materjal ja metoodika Uurimisala ja vaatlustehnika Vaatluskoht asus kolm meetrit üle mere- pinna Põõsaspea neeme tipus (59°13’N, 23°30’E). Rändavate lindude loendused toimusid kõikidel päevadel vahemikus 30.6.–5.11. Loendusperiood ei katnud hilissügist ega talve algust (6.11.–15.12.), sest 2004. ja 2009. aasta seiretes kogu- nenud andmetel oli teada, et pärast novembri algust on linnurändega päevi vähe, sõltudes mh. toidubaasist ja veekogude jäätumisest (Ellermaa & Pettay 2006; Ellermaa, Pettay & Könönen 2010). Lisaks on hilissügise ja talve rändesummad enamikel liikidel suhte- liselt väikesed (Ellermaa & Pettay 2006; Ellermaa, Pettay & Könönen 2010). Siiski peamine põhjus lühendatud loendus- perioodile on ressursside puudus. Linde loendati päeviti vähemalt nelja tunni jooksul alates päikesetõusust ja kaks tundi vahetult enne päikeseloojangut. Enamikel päevadel loendati linde siiski kogu valge aja vältel. Vaatlusminuteid kogunes hooaja peale 102 309 ehk kesk- miselt 13,2 tundi ühe päeva kohta (2014. aastal vastav väärtus oli 11,6 ja 2009. aastal 12,8 tundi). Kogu hooaja vältel katsid vaat- lused valgest ajast ehk kohalikust päike- setõusust päikeseloojanguni umbes 95% (joonis 1). Rändevaatlusi ei katkestatud 3ühelgi sellisel päeval, kui lindude ränne jätkus intensiivsena ka pärastlõunasel ajal. Näiteks septembri keskpaigast oktoobri lõpuni loendati rännet päeviti kogu valge aja vältel (joonis 1). Vaatlused katkestati analoogselt varasemate loen- dushooaegadega ainult siis, kui linde rändas alla 100 linnu 30 minuti jooksul. Väljaspool vaatlusaegu võis seega rännata hinnanguliselt 10 000–20 000 lindu ehk maksimaalselt 1% võrreldes hooaja rände kogusummaga. Antud hulk on tühine ja vaatlusaegade pikkust polnud seepärast statistilistes analüü- sides vajadust arvestada. Rändavate lindude möödumisaeg registreeriti pooletunnise täpsu- sega. Spetsiaalset tähelepanu pöörati kaurilistele (Gaviiformes), pütilistele (Podicipediformes), hanelistele, pelikani- listele (Pelecaniformes) ja kurvitsalistele. Kui vähegi võimalik, üritati nende liigi- rühmade esindajate puhul registreerida mööduvate parvede sooline ja vanuseline koosseis. Osa rändlindudest jäid liigini määra- mata, sest asusid liiga kaugel või olid vaatlusolud halvad. Liigini määramata linde grupeeriti järgmiste liigirühmade alla: Alca/Uria, Anas, Anser, Anser/Branta, Aythya, Cygnus, Gavia, Larus, Stercorarius, Sterna hirundo/paradisaea, kahlaja, suur kahlaja, väike kahlaja, veelind. Sulgimisjärgne ränne ja hajumine peatus- aladele, k.a. idasse (nt. kormoran, tutt-tiir Sterna sandvicensis ja sõtkas Bucephala Ellermaa, M. & Lindén, A. Joonis 1. Vaatlusaegade kestvus ja keskmine päeva pikkus 2019. aasta loendushooaja vältel. Figure 1. The duration of daily observations and day length in 2019. 0 20 40 60 80 100 120 0 20 0 40 0 60 0 80 0 10 00 12 00 days da yle ng th 0 20 0 40 0 60 0 80 0 10 00 12 00 X2 01 9 1200 100 800 60 40 20 0 20 40 60 80 100 120 Pe ri oo di p ik ku s (m in .) Pe rio d len gt h (m in .) Päeva pikkus / Day length Vaatlusaegade pikkus / Length of observation periods Päevade arv / Number of days 0 = 1. juuli, 130 = 6. november 0 = July 1st, 130 = November 6th 4clangula), fikseeriti sarnaselt muu rändeliikumisega. Hõbekajaka (Larus argentatus) puhul muutus rände fiksee- rimine pea võimatuks alates septembri viimasest nädalast (2014. aastal 1. oktoob- rist), kui Põõsaspea piirkonnas algas traallaevade püügihooaeg ja piirkonna paiksete kajakate kogum kasvas tuhan- detesse. Samuti hoiduti kormorani toitu- mislendude fikseerimisest. Läheduses liikunud paatide ja laevade häirimise pärast toitumiskohti vahetavaid linde ei peetud rändajateks ega kajastu seega tulemustes. Noorlindude all mõeldakse siin artiklis samal kalendriaastal sündinuid linde (1 ka) ja vanalindude puhul üle ühe kalend- riaasta vanuseid linde (+1 ka). Osadel liikidel (aul Clangula hyemalis, viupart Anas penelope, rohukoskel Mergus serrator) oli võimalik määrata vanust peami- selt ainult vanadel isastel ja ülejäänud isendid grupeeriti emas-sulestikus oleva- teks. Neil liikidel on noorte osakaalu võimalik hinnata ligilähedaselt, võttes arvesse populatsioonis täheldatud isaste ja emaste vahelist arvukuse suhet (nt. jahisaagis või talvitamisaladel vaadeldud suhe). Statistiline andmeanalüüs Antud töö keskmes oli 15 linnuliiki: mustlagle (Branta bernicla), punakurk- kaur (Gavia stellata), järvekaur (Gavia arctica), ristpart (Tadorna tadorna), must- vaeras (Melanitta nigra), rohukoskel, merisk (Haematopus ostralegus), naeru- kajakas (Larus ridibundus), väikekajakas (Hydrocoleus minutus), tutt-tiir, jõgi- tiir (S. hirundo), randtiir (S. paradisaea), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), aul ja viupart. Neil liikidel loendatud rändesum- made variatsiooni analüüsiti statistiliselt pentaaditi (5-päevased rändesummad). Sobitatud mudelid hindasid lindude keskmiste pentaadisummade variatsiooni eri hooaegade (2009, 2014 ja 2019) ja sules- tike (või vanuste) vahel, võttes arvesse rände fenoloogiat eri sulestiku/vanu- segruppidele earldi. Kasutasime kahte mudelit, kus eri sulestike (või vanuste) osakaalud olid kas konstantsed kolme hooajal vahel (mudel 1) või siis lasti osakaaludel aastati varieeruda (mudel 2). Enamikel liikidel analüüsisime noorte (1. kalendriaasta) lindude osakaalu (“vanus”). Neljal liigil on aga vanu emaseid raske eristada noortest (tõmmuvaeras, aul, rohu- koskel ja viupart). Neil liikidel grupeeriti vanad emased ja noored emassulestikus olnud lindudeks ja osakaalu võrreldi liigiti vanade isaste osakaaluga (“sulestik”). Igal liigil vanuseni määramata linnud jaotati vanuse/sulestiku gruppidesse antud pentaadis täheldatud vanuseni määratud osakaalude abil (= kaaluti pentaadisummadega). Selle põhjendu- seks oli see, et igas pentaadis vanuseni ja sooni määratud lindude osakaal kõikus päeviti ja teatud päevadel võisid vali- mite suurused jääda väikesteks. Seega pentaadi keskmine on esinduslikum kui üksiku päeva valim. Tulemustes ja arutelus viitame sellele meetodile kui korrigeerimisele, näiteks “korrigeeritud vanade isaste osakaal”. Eelkirjeldatud analüüsides kasu- tasime üldistatud aditiivseid mude- leid (Generalised additive models) koos Sügisränne Põõsaspeal 2019. aastal logaritmilise ühendusfunktsiooni ja negatiivse binoomveaga. Sõltuv muutuja oli liigiti loendatud lindude arv igas vanuse/sulsestiku klassis pentaaditi. Sõltumatud muutujad “aasta” (2009, 2014, 2019) ja “vanus/sulestik” olid mõlemad kategoorilised muutujad. Keskmine aasta (2014) oli võrdluse alus (intercept). Esimeses mudelis (mudel 1) arvesta- sime rände fenoloogiat nii, et pentaadi mõju analüüsimisel kasutati silumis- funktsiooni (thin plate splines) – igale vanuse/sulestiku grupile eraldi. Iga liigi ja sõltuva muutuja puhul sobitati kõigepealt mudelit koos faktorite “aasta” ja “sules- tiku/vanuse” mõjuga, selgitamaks kas 2009. ja 2014. aastate hooaegade summad erinesid liigiti. Lisaks kasutasime mudelit (mudel 2), mis sisaldas “aasta” ja “vanuse/ sulestiku” koosmõju (“aasta * vanus”) eristamaks, kas noorte või emassu- lestikus olnud lindude osakaal erines aastate vahel. Mudelid oletavad, et rändefenoloogia ei vaheldu aastati vanuseklassi sees (st. noored ja vanad rändavad iga aasta samal ajal). See ei ole tegelikkuses päris nii, kuid üldisel tasandil on vanade ja noorte lindude rände fenoloogia erine- vatel aastatel siiski suhteliselt stabiilne ja mudel peaks arvukuse muutusi tuvastama. Loendusandmete hulgas pentaadide vahel esineb kindlasti auto- korrelatsiooni, mis aga tuleneb peamiselt rändefenoloogiast. Autokorrelatsiooni jääke järjestikkuste pentaadide paarides (liigi rände summad antud pentaadides) analüüsisime χ2-sõltumatusetestiga, grupeerides jääke +/- märkidega. Tulemustes mainitud statistilised olulisused on alla 5% riskiga (α = 0,05). Modelleerimiseks kasutati vabatarkvara R v3.5.0 (R Development Core Team 2018) (R Core Team 2018), kasutades programmi paketti “mgcv” üldistatud aditiivsete mudelite rakendamiseks (Wood 2011). Tulemuste usaldusväärsuse hinda- miseks kasutasime abina lisaks Hanko linnujaama (59°48’N, 22°53’E Põõsaspeast 72 km kaugusel põhjas) sügisrände summasid 2009., 2014. ja 2019. aastatest (A. Lehikoinen, avaldamata). Põõsaspea vara- semate loenduste osas kasutasime 2004. aasta (Ellermaa & Pettay 2006), 2009. aasta (Ellermaa, Pettay & Könönen 2010) ja 2014. aasta (Ellermaa & Lindén 2015) loenduste tulemusi. Põõsaspea 1958. aasta loenduste andmete allikaks on Kumari (1961). Tulemused ja arutelu Sügishooajal 2019. aastal loendati kokku 2,36 miljonit lindu. Sellest 2,33 miljonit olid kauriliste, pütiliste, haneliste, peli- kaniliste ja kurvitsaliste seltside esin- dajad. Vastavalt 2009. aastal loendati samal perioodil 2,14 miljonit lindu ja 2014. aastal 1,94 miljonit lindu. Kokku registreeriti 97 923 linnuparve (2014. aastal 105 366) ja lisaks loeti 1997 juhul (2014. aastal 1916 juhul) kaks või enamat parve kokku ja üksikute parvede suurust siis ei fikseeritud. Viimane kehtis eriti kajakate puhul, kelle puhul polnud alati võimalik hajusate parvede eristamine. Loendatud kauriliste, pütiliste, hane- liste, pelikaniliste ja kurvitsaliste rändesummad on esitatud tabelis 1, kus on lisaks ära näidatud ka eelmiste Ellermaa, M. & Lindén, A. 5 6 Sügisränne Põõsaspeal 2019. aastal Liik Estonian name Inglisekeelne nimi English name Kood Scientific code Teaduslik nimi Scientific name 2004 2009 2014 2019 Kühmnokk-luik mute swan Cyg olo Cygnus olor 400 763 817 542 Väikeluik tundra swan Cyg col Cygnus columbianus 399 173 193 49 Laululuik whooper swan Cyg cyg Cygnus cygnus 342 605 723 289 luik Cygnus spp. 585 284 454 371 Rabahani bean goose Ans fab Anser fabalis 882 1292 1131 3133 Suur-laukhani white-fronted goose Ans alb Anser albifrons 3122 3772 4718 13541 Hallhani greylag goose Ans ans Anser anser 138 444 355 299 hani Anser spp. 4531 13307 3774 10638 Kanada lagle Canada goose Bra can Branta canadensis 15 21 24 14 Valgepõsk-lagle barnacle goose Bra leu Branta leucopsis 141472 165769 118879 302035 Mustlagle brent goose Bra ber Branta bernicla 45379 102101 28763 45993 lagle Branta spp. 1123 0 0 0 hani/lagle Anser spp./Branta spp. 60602 53942 36759 66422 Ristpart common shelduck Tad tad Tadorna tadorna 154 447 310 314 Viupart Eurasian wigeon Ana pen Anas penelope 132018 112141 56265 121353 Rääkspart gadwall Ana str Anas strepera 69 175 392 543 Piilpart common teal Ana cre Anas crecca 20735 21096 25833 18252 Sinikael-part mallard Ana pla Anas platyrhynchos 2669 3629 4462 2887 Soopart northern pintail Ana acu Anas acuta 17581 22950 12493 25966 Rägapart garganey Ana que Anas querquedula 67 34 27 23 Luitsnokk-part northern shoveler Ana cly Anas clypeata 4185 3615 4808 5982 part Anas spp. 11213 8871 8573 10215 Punapea-vart common pochard Ayt fer Aythya ferina 125 208 141 124 Tuttvart tufted duck Ayt ful Aythya fuligula 11630 15543 17610 15291 Merivart greater scaup Ayt mar Aythya marila 34247 26638 48592 46603 vart Aythya spp. 6092 8729 7733 8124 Hahk common eider Som mol Somateria mollissima 21884 11791 6211 2321 Kuninghahk king eider Som spe Somateria spectabilis 0 1 7 1 Aul long-tailed duck Cla hye Clangula hyemalis 430709 311017 282942 338905 Mustvaeras common scoter Mel nig Melanitta nigra 596794 790023 852322 923981 Tõmmuvaeras velvet scoter Mel fuc Melanitta fusca 52535 60322 74244 67387 Sõtkas common goldeneye Buc cla Bucephala clangula 21471 26447 28572 25788 Väikekoskel smew Mer alb Mergellus albellus 421 560 828 597 Rohukoskel red-breasted merganser Mer ser Mergus serrator 14263 19527 21097 26258 Jääkoskel goosander Mer mer Mergus merganser 1074 1415 1006 711 partlased Anatidae 132103 82940 34895 28021 Punakurk-kaur red-throated diver Gav ste Gavia stellata 25477 22492 17143 18098 Järvekaur black-throated diver Gav arc Gavia arctica 4051 7859 5763 6316 Tabel 1. Loendatud rändlindude isendite arv Põõsaspea neljal loendushooajal. Table 1. The numbers of migrating birds recorded during four monitoring seasons in Põõsaspea. 7Ellermaa, M. & Lindén, A. Liik Estonian name Inglisekeelne nimi English name Kood Scientific code Teaduslik nimi Scientific name 2004 2009 2014 2019 kaur Gavia spp. 10307 9608 3494 3981 Tuttpütt great crested grebe Pod cri Podiceps cristatus 2252 1971 2102 1450 Hallpõsk-pütt red-necked grebe Pod gri Podiceps grisegena 3371 4134 2824 2566 Sarvikpütt horned grebe Pod aur Podiceps auritus 147 194 49 112 Kormoran great cormorant Pha car Phalacrocorax carbo 12731 31831 39601 53625 Hõbehaigur great egret Egr alb Egretta alba 0 6 82 280 Hallhaigur grey heron Ard cin Ardea cinerea 649 1404 2042 2987 Sookurg common crane Gru gru Grus grus 4493 10879 10511 12611 Merisk oystercatcher Hae ost Haematopus ostralegus 2134 6031 2690 2100 Liivatüll ringed plover Cha hia Charadrius hiaticula 365 1194 1476 1411 Väiketüll little ringed plover Cha dub Charadrius dubius 0 9 24 7 Rüüt golden plover Plu apr Pluvialis apricaria 399 474 239 232 Plüü grey plover Plu squ Pluvialis squatarola 1419 1016 1277 1032 Kiivitaja northern lapwing Van van Vanellus vanellus 107 310 406 240 Suurrüdi red knot Cal can Calidris canutus 255 620 501 727 Leeterüdi sanderling Cal alb Calidris alba 87 139 54 54 Väikerüdi little stint Cal uta Calidris minuta 23 38 36 11 Värbrüdi Temminck's stint Cal tem Calidris temminckii 23 23 16 8 Kõvernokk-rüdi curlew sandpiper Cal fer Calidris ferruginea 141 659 201 101 Soorüdi dunlin Cal alp Calidris alpina 15155 41608 12013 10099 Merirüdi purple sandpiper Cal mar Calidris maritima 3 2 14 10 Plütt broad-billed sandpiper Lim fal Limicola falcinellus 2 13 18 13 Tutkas ruff Phi pug Philomachus pugnax 213 107 196 144 Tikutaja common snipe Gal gal Gallinago gallinago 79 83 57 187 Vöötsaba-vigle bar-tailed godwit Lim lap Limosa lapponica 2024 2024 2232 1153 Väikekoovitaja whimbrel Num pha Numenius phaeopus 661 1587 645 677 Suurkoovitaja Eurasian curlew Num arq Numenius arquata 1430 1931 481 1352 Tumetilder spotted redshank Tri ery Tringa erythropus 4 29 55 76 Punajalg-tilder common redshank Tri tot Tringa totanus 27 191 65 24 Heletilder common greenshank Tri neb Tringa nebularia 122 508 289 268 Metstilder green sandpiper Tri och Tringa ochropus 0 10 12 8 Mudatilder wood sandpiper Tri gla Tringa glareola 189 408 648 164 Vihitaja common sandpiper Act hyp Actitis hypoleucos 68 37 25 13 Kivirullija ruddy turnstone Are int Arenaria interpres 18 79 17 44 Veetallaja red-necked phalarope Pha lob Phalaropus lobatus 33 20 4 1 väike kahlaja big wader 733 811 638 301 suur kahlaja small wader 1729 4091 1166 1262 kahlaja wader 34 334 71 150 Söödikänn Arctic skua Ste cus Stercorarius parasiticus 415 203 179 129 Laisaba-änn pomarine skua Ste pom Stercorarius pomarinus 0 1 79 5 änn Stercorarius spp. 47 32 74 17 8 Sügisränne Põõsaspeal 2019. aastal Liik Estonian name Inglisekeelne nimi English name Kood Scientific code Teaduslik nimi Scientific name 2004 2009 2014 2019 Väikekajakas little gull Hyd min Hydrocoloeus minutus 9354 4352 3200 3800 Kaljukajakas kittiwake Ris tri Rissa tridactyla 9 30 7 3 Naerukajakas black-headed gull Lar rid Larus ridibundus 19837 66723 59857 51408 Kalakajakas common gull Lar can Larus canus 18162 18559 20442 15727 Tõmmukajakas lesser black-backed gull Lar fus Larus fuscus 92 201 116 216 Koldjalg-hõbekajakas Caspian gull Lar cac Larus cachinnans 0 1 11 22 Hõbekajakas herring gull Lar arg Larus argentatus ne ne 4215 3340 Merikajakas great black-backed gull Lar mar Larus marinus ne ne 203 169 kajakas Larus spp. ne ne 2168 1504 Räusk Caspian tern Hyd cas Hydroprogne caspia 52 119 79 65 Tutt-tiir sandwich tern Ste san Sterna sandvicensis 1753 1993 2472 3897 Jõgitiir common tern Ste hir Sterna hirundo 8971 11336 10081 7745 Randtiir Arctic tern Ste aea Sterna paradisaea 773 1168 848 468 Väiketiir little tern Ste alb Sternula albifrons 46 134 83 tiir Sterna spp. 6878 10213 7502 4134 Mustviires black tern Chl nig Chlidonias niger 275 204 70 46 Lõunatirk common guillemot Uri aal Uria aalge 15 36 97 85 Alk razorbill Alc tor Alca torda 1270 1557 289 340 alk/tirk Alca spp./Uria spp. 85 485 147 95 Krüüsel black guillemot Cep gry Cepphus grylle 96 58 40 30 Summa Total 1930114 1907389 2142761 2330113 loendushooaegade rändesummad. Tabel 1 ei sisalda neid haruldasi liike, mis kuulusid 2019. aasta seisuga Eesti ornito- loogiaühingu harulduste komisjoni käsit- letavate liikide hulka. Tabeli summasid uurides tuleb arvestada sellega, et 2004. aasta rändesummade hulgas võivad mitmetel liikidel olla alahinnangud. Esiteks, 2004. aastal ei kaetud loendami- sega nii intensiivselt keskpäevi ja teatud pärastlõunal rändavate liikide osas võib olla alahinnanguid. Naerukajaka taga- sihoidlik rändesumma tol hooajal on tõenäoliselt tingitud just sellest. Lisaks jäi mustvaera rände tippajal juulis loen- damata isegi mõni hommik ja õhtu, mis andis kindlasti arvulise alahinnangu. Neist puudustest tingituna oleme statis- tilstesse analüüsidesse kaasanud vaid aastaid 2009, 2014 ja 2019. Teisest küljest 2004. ja 2009. aasta sügisetel loen- dati pikemalt ja see peegeldub mh. jääkoskla suuremates rändesummades noil aastatel. Peatuvate ja rändavate lindude päevasummad leiduvad avali- kust andmebaasist PlutoF (PlutoF 2020). Rändevaatluste põhjal arvutatud noor- lindude osakaal (“sigimisedukus”) on mitmetel liikidel esitatud tabelites 2 ja 3. Emassulestiku all mõeldakse teatud liikide vanu emaseid + mõlemast soost noorlinde, kelle sulestik meenutab antud liikidel vanu emaseid. 9Ellermaa, M. & Lindén, A. Punakurk-kauride sügisränne koondub Põõsaspeale, kust möödub 20–40% Euroopas talvituvast isenditest (tabel 1). Rändevaatluste põhjal võib näha populatsiooni vähenemist seire alguses kolmandiku võrra, 2009. ja 2014. aasta hooaegade vahel vähenemine oli statisti- liselt oluline (muutuse hinnang, edaspidi “hinnang” = 0,293; Z = 2,53; SE = 0,116; df = 1, p = 0,011). 2014. ja 2019. aasta hooaegade summad olid sarnased ja ka statistiliselt olulist vahet ei olnud (hinnang = 0,131; Z = 0,131; SE = 0,116; df = 1, p = 0,258). Noorte lindude osakaal oli 9,4%, mis sarnanes 2014. aasta hooajaga (tabelid 2 ja 4). Liik on jätkuvalt madal- seisus võrreldes eelmise sajandi teise poolega. Massilist punakurk-kauri sügis- rännet täheldati Eestis viimati 1990-tel aastatel (Pettay 2014). 1958. aastal loendati Põõsaspeal 16.9.–15.10. kaure hommikuste standardite jooksul kokku kaks korda rohkem kui vastaval perioodil sügisel 2014 (Kumari 1961). Sel ajal kasutati vaid ühte loendajat ja kaure rändas tõenäoli- selt veelgi rohkem. Läänemere talvitus- alade loenduste põhjal langes aastatel 1989–2008 punakurk-kauri arvukus koguni 85%. Hinnangut ollakse paras- jagu värskendamas. Punakurk-kaure talvitub palju ka Põhjamerel ja seal arvukus ei ole pruukinud langeda nii palju kui Läänemerel. Järvekaure loendati 2019. hooaja jooksul 6316 isendit. Muutus 2014. aastaga võrreldes oli +10%, kuid see polnud statistiliselt oluline (hinnang = 0,093; Z = 0,52; SE = 0,179; df = 1; p = 0,601). Noorte osakaal oli vaid 3,6%, mis oli selgelt vähem kui 2014. aastal (7,9%), kuid ka see vahe polnud statistiliselt oluline (hinnang = –0,417; Z = –1,56; SE = 0,266; df = 1; p = 0,118). Pütid (Podisceps spp.). Nii tuttpütte (P. cristatus) kui hallpõsk-pütte (P. grisegena) rändas nelja loendushooaja lõikes kõige väiksemal arvul (1450 ja 2566 isendit), kuid statistilist olulisust ei testitud. Neil liikidel on ka Hanko linnujaamas Põõsaspeaga paralleelsete hooaegade rändesummad vähenenud pärast 2009. aastat. Sarvikpüttide (P. auritius) rände- summa kahekordistus eelmise hooajaga võrreldes, kuid oli madalam kui 2004. ja 2009 aasta sügisetel (tabel 1). Näitaja statistilist olulisust ei testitud. Püttidel oli märkimisväärne peatuvate lindude kogum 17. septembril, mil loeti 197 tutt- pütti, 165 hallpõsk-pütti ja koguni 88 sarvikpütti (teada olevalt Eesti suurim kogum läbi aegade). Kogum tekkis väga tuulisel ajaperioodil. Kogum kadus kohe esimesel ööl pärast tuule vaibumist. Luiged (Cygnus spp.). Põõsaspea jääb väikeluige (C. columbianus) põhirände- teest mõnevõrra põhja poole – liik rändab rohkem otse üle Mandri-Eesti edelasse ja ei järgi eriti Soome lahe rannikut. Hooaja summa oli siiski väga tagasi- hoidlik, ainult 49 isendit, mis on näiteks 88% vähem kui 2004. aastal. Tõenäoliselt peegeldavad ka Põõsaspea vaatlused liigi kogupopulatsiooni vähenemist (Rees & Beekman 2010), kuid ilmselt ränne kulges tavapärasest rohkem ka öösel või Põõaspealt kaugemal. Ka laululuiki (C. cygnus) kohati rändel oodatust vähem, kuid sellel väga hilisel ränduril jäi osa rändeperioodist loendustega katmata ja järeldusi on seetõttu raske teha. Näiteks Hanko linnujaamas oli laululuige 10 Sügisränne Põõsaspeal 2019. aastal rändesumma 2019. aasta sügisel parem kui 2009. ja 2014. aastal. Laululuige noor- lindude osakaal oli Põõsaspeal nii suure ja aeglaselt paljuneva liigi kohta hea: 11,4%. Kui eelmainitud luigeliigid alus- tavad rändega sisuliselt alles oktoobris, siis kühmnokk-luigel (C. olor) tähelda- takse Põõsaspeal lisaks sulgimisrännet juulis. Hooajal 2019 täheldati võrreldes 2009. ja 2014. aasta hooaegadega nii tagasihoidlikumat sulgimisrännet kui ka sügisrännet (loenduste toorandmed, alla laetavad projekti kodulehelt) . Hanesid (Anser spp.) loendati 2019. aastal 27 600 isendit ehk selgelt rohkem kui vara- sematel hooaegadel (tabel 1). Sellegipoolest on hanede rändesummad Euroopa kogu- populatsioonidega võrreldes Põõsaspeal endiselt suhteliselt tagasihoidlikud. Kuigi arvukaimate raba- (A. fabalis) ja suur- laukhanede (A. albifrons) rändemarsruut kulgeb palju üle mandri, on liigid ka muutunud Euroopas selgelt arvukamaks (Fox & Madsen 2017). Märgatav osa hane- dest on ka hakanud kasutama põhjapool- semat rändeteed: peatumine Soomes on üsna värske fenomen (Tiira 2013). Hanko linnujaamas 2009, 2014. ja 2019 sügishoo- aegade vahelised suhtelised erinevused hanede rändesummades sarnanevad Põõsaspea summadega. Valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) hooaja summaks kogunes koguni 302 000 isendit, mis on 2–3 korda rohkem kui varasematel hooaegadel. Lisaks tasub arvestada ka sellega, et märgatav osa liigini määramata 66 000-st hanest/laglest olid tõenäoliselt valgepõsk-lagled. Ka selle liigi arvukus on jätkuvalt kasvanud ja Põõsapeal täheldati umbes 25% seda rändeteed kasutavast populatsioonist (Fox & Madsen 2017). Valgepõsk-lagle koondumine vast ei olnud 2019. aastal erakorraline, vaid lihtsalt 2014. aastal lagled koondusid Põõsaspeale kehvasti (Ellermaa & Lindén 2015) ja veel varase- matel hooaegadel oli liigi populatsioon oletatavasti väiksem. Mustlaglesid (B. bernicla) loendati rändel 46 000 isendit, mis on umbes 25% nominaatvormi (B. b. bernicla) populat- sioonist. Liigist pole siiski kuigi värs- keid populatsioonihinnanguid, viimane pärineb aastast 2011 (Fox & Madsen 2017). Kui rabahane, suur-laukhane, valge- põsk-lagle ja enamike teiste hane-lagle populatsioonide arvukus on viimastel aastakümnetel stabiilselt kasvanud, siis mustlagle arvukus on ilmselt juba pike- malt stabiliseerunud (Ebbinge 1991; Fox et al. 2010; Fox & Madsen 2017). Põõaspeal kõigub liigi arvukus rohkem muudel põhjustel kui populatsiooni muutustest tingituna. 2019. aasta hooajal mustlaglet rändas küll 60% rohkem kui 2014. aastal, aga muutus ei olnud statistiliselt ligi- lähedaseltki olumine (hinnang = 0,053; Z = 0,10; SE = 0,507; df = 1; p = 0,915). Mustlagle rände tipud on sügiseti suhte- liselt lühikesed ja öörände osakaalu kõikumised erinevate hooaegade tippude vahel võivad kujundada rände summasid suhteliselt palju. Noorte lindude osakaal oli suhteliselt madal, 7,1% (tabel 2), kuid ka see ei erinenud 2014. aasta hooajast (14,9%) statistiliselt oluliselt (hinnang = –0,827; Z = –1,13; SE = 0,730; p = 0,257). Täheldatud noorte osakaal suudaks napilt kompen- seerida vanalindude looduslikku aastast suremust (umbes 6%), kuid mitte inten- siivsest jahindusest Venemaal tingitud 11Ellermaa, M. & Lindén, A. kogusuremust (kuni 15%, Ebbinge 1991, Ebbinge 2004). Ristpardi (Tadorna tadorna) pesitseva populatsiooni arvukus on Eestis juba pikemat aega tugevalt langenud (Elts et al. 2019). Tõenäoliselt vaadeldakse Põõsaspeal mingil määral ka Valgel merel ja Laadogal pesitsevaid ristparte, kuigi mõnede allikate järgi ei kuulu need veekogud liigi areaali (Scott & Rose 1996; Delany & Scott 2006). Siiski on piisavalt informatsiooni ristpardi rändest üle Laadoga ja Kagu-Soome (Kontiokorpi 1993; Loippo 2001) ning liigi esinemi- sest Valgel merel (J. Kontiokorpi, isik- likud vaatlused). Soome lahel Venemaa ja Soome rannikul on liik haruldane (Noskov 2002; Valkama, Vepsäläinen & Lehikoinen 2011). Rändel kohati ristparte sama palju kui 2014. aastal – 314 isendit (hinnang = 0,100; Z = 0,36; SE = 0,275; df = 1; p = 0,714). Vanus määrati 272 isendil. Noorlinde oli 40% (n = 109), mis oli kõrgem 2014. aastal, kuid vahe ei olnud statistiliselt oluline (tabel 4). Noorlindude suhteliselt kõrge osakaal teiste liikidega võrreldes võib tuleneda ebaõnnestunud pesitsejate varasest lahkumisest oma pesitsusaladelt: osa lindudest lahkub meilt ilmselt juba juunis, mil rändevaatlused Põõsaspeal veel ei toimunud. Seda järeldust toetab seik, et vanalindude, eriti isaste intensiivseim ränne on täheldatud hooaegade algustes: kuni 50% hooaja vanalindudest on tähel- datud juba esimese pentaadi jooksul. Ristpardi vanalindude hulgas oli isaste ja emaste suhe 2019. aastal umbes 4:3, kui 2014. aastal see oli 3:4 ja 2009. aasta sügisel 2:3. Emaslindude vähenemise trend võib olla näiline eelmainitud fenoloogia eripä- rast tingituna, kuid see võib ka tõeline olla. Kahanevates pardipopulatsioonides tihti emaste osakaal väheneb (Lehikoinen et al. 2008). Ujuparte (Anas spp.) loendati selgelt rohkem kui 2014. aastal (tabel 1), kuid sarnasel arvul 2004. ja 2009. aasta hooae- gadega võrreldes. 2014. aasta ujupartide vähesus oli tingitud eelkõige soopardi (A. acuta) ja viupardi (A. penelope) madal- seisust. Siiski polnud viupardi arvukuse kasv 2014. ja 2019. aastate vahel (+115%) statistiliselt oluline (hinnang = 0,160; Z = 0,81; SE = 0,197; df = 1, p = 0,415). Hanko linnujaamas täheldati viupartide ja soopar- tide madalseisu 2014. aasta sügisel sarna- selt Põõsaspeaga. Ujupartidest rändab märgatav osa öösiti ja arvukuse muutuste statistilise olulisuse leidmine võib olla raskendatud. Viupartidel on võimalik eraldada sügisrändel hõlpsalt vanad isaslinnud (n = 27 090). Linnud, kellel vana isalinnu tunnused puudusid, märgiti tinglikku emassulestiku klassi (n = 18 865). Kui viupardi määratud vanade (+1 ka) isas- lindude osakaal korrigeeriti pentaadi kogusummadega, oli vanade isaslin- dude osakaal kogu hooaja jooksul 64%. Ilmselt oli liigi pesitsusedukus väga kesine, sest 2004. aastal oli vanade isas- lindude osakaal 45% (Ellermaa & Pettay 2006) ja 2014. aastal 54%. Siiski polnud vahe 2014. aastaga statistiliselt oluline (hinnang = 0,217; Z = 0,77; SE = 0,280; df = 1; p = 0,439). Et noorte osakaalu ligilähe- daselt hinnata, võtsime vanade emaste osakaalu kirjandusest (Owen & Dix 1986). Rootsis 1984. aasta detsembris täheldatud 12 suhte 61:39 põhjal saime noorte viupar- tide hinnanguliseks osakaaluks 2014. aastal 12% (tabel 3) ja 2019. aastal -5%! Tulemusest võib järeldada, et ka viupardil vanalindude, ilmselt eriti vanade isas- lindude ränne koondub paremini kui vanade emaste ränne ja oletatud sugude suhe ei kehti Põõsaspeal. On ka võimalik, et nüüdses viupardi populatsioonis ongi isaste osakaal väga kõrge ja kõrgem kui kirjanduses hinnatud. Igal juhul ujupar- tide noori linde (keda saab rändelennus vahest ka ära määrata) täheldati 2019. aastal üldmuljena väga vähe ja pesitse- mine on kindlasti olnud kehv. Näiteks Soomes täheldati mitmetel ujupartidel, sh. viupardil ja piilpardil kõigi aegade madalaim pesitsusedukus, tuginedes riikliku seirega kaetavale pesakondade loendustele märgaladel (LUKE 2019). Vardid (Aythya spp.). Vartide arvukus sarnanes 2019. aastal 2014. aasta hooajaga. Võrreldes 2004. ja 2009. aastaga oli rända- vate vartide koguarv pea 50% kõrgem (tabel 1), tulenedes eelkõige merivartide paremast koondumisest Põõsaspeale. Standardvaatluste (hoommikuti 4h ja õhtuti 2h) põhjal oli 2004. aasta sügisel liikide omavaheline suhe (tuttvart Aythya fuligula : merivart A. marila) 1:2,6; 2009. aastal 1:1,4, 2014. aastal 1:2,3 ja 2019. aastal 1:2,5. Merivardil moodustas pentaadi kogusummadega korrigeeritud vanade isaslindude osakaal 50%, kuid 2014. aasta hoojal oli see koguni 65%. Kas see peegeldab paremat pesitsusedukust 2019. aastal, on raske hinnata. Liigil on raske rändelennus vanust määrata ja valimid jäävad kesiseks. Määratud noorte osakaal hooaja kogusummast oli 2%. Haha (Someteria mollissima) 2004. aasta hooaja rändesumma oli 21 900 isendit (tabel 1), kuid igal järgneval hooajal on hahkasid loendatud järjepidevalt palju vähem kui igal eelneval hooajal. Nii oli 2019. aasta sügise rändesumma juba kümme korda väiksem kui 2004. aastal, ainult 2321 isendit. Ühelgi teisel arvukal liigil ei ole Põõsaspeal täheldatud nii drastilist vähenemist. Ka haha suvine sulgimiskogum on nüüdseks selgelt vähe- nenud, sisuliselt kadunud. Põõsaspeal kohatakse ainult Läänemerel, eeldatavalt Soome lahel pesitsevat haha populatsiooni (Ellermaa & Lindén 2015). On hinnatud, et Eesti hahapopulatsioon on vähenenud 50% ajaperioodil, kui Põõsaspeal on sügis- rännet loendatud (Elts et al. 2009; Elts et al. 2019). Soome populatsioon on vähenenud samal ajal umbes 20% (Below et al. 2019). Võimalik, et Soome lahel on vähenemine olnud kiirem kui riiklike keskmised näitavad. Pole teada, mil määral koha- takse Põõsaspeal Soome rannikul pesitse- jaid, kuid Eesti populatsiooniga võrreldes kohatakse siin suhteliselt palju hahkasid ja tõenäoliselt on teatud osa ränduritest pärit Soome rannikult. Kui 2014. aastal oli haha vanade isaslin- dude osakaal rändel 86%, siis nüüd oli see veelgi kõrgem, 89%. Soome lahel muutus 1980-te alguses täheldatud emaste ülekaal hiljemalt uue aastatuhande alguseks isaste ülekaaluks (60%; Lehikoinen et al. 2008). Samasugust trendi on täheldatud populatsiooni talvitamisaladel Taanis. Võimalik, et isaste ülekaal on endiselt suurenemas. Aul (Clangula hyemalis) on viimase 25 aasta jooksul märgatavalt kahanenud Sügisränne Põõsaspeal 2019. aastal 13Ellermaa, M. & Lindén, A. liik (Hario, Rintala & Nordenswan 2009; Skov et al. 2011; Ellermaa & Lindén 2015). Mitmetel andmetel on viimase viie aasta jooksul arvukuse langus ilmselt peatunud ja populatsioon võib-olla veidi isegi kasvanud (Eesti, Kabli - Ellermaa 2018; Saksamaa, Pommeri laht – N. Markones avaldamata andmed; Soome, Söderskär – G. Nordenswani avaldamata andmed). Ka Põõsaspea 2019. aasta hooaja summa oli 20% suurem kui 2014. aasta hooajal, kuid muutus ei olnud statisti- liselt oluline (hinnang = 0,014; Z = 0,06; SE = 0,221; df = 1; p = 0,946). Hanko linnu- jaamas loendati aule 2019. aasta sügisel umbes sama palju kui 2014. aaastal (ca. 50 000 mõlemal hooajal). Vaatamata sellele, et seiretest võib välja lugeda positiivseid märke, on auli populatsioon endiselt väike võrreldes varasemaga. 1992. sügisel loendati Põõsaspeal ainuüksi kolme päeva jooksul kokku 557 000 auli (M. Leivo ja O-P. Pietiläinen, kirjalik teade). 1995. sügisel oli nelja loenduspäeva summa 643 000 rändavat isendit (M. Leivo jt, vaatlus- andmed) – selgelt rohkem kui ühelgi tervikul sügishooajal alates 2004. aastast (tabel 1). Tihti on kaheldud, et auli popu- latsiooni vähenemine võib olla osaliselt tingitud talvitusalade ümberpaikne- misest, aga ka kõige uuemad andmed ei toeta seda. Valgel ja Barentsi merel talvitub endisest küll rohkem aule, kuid numbrid on endiselt väga väikesed, heal juhul mõni tuhat isendit (Loshchagina et al. 2019; Sokolov, Vardeh & Quillfeldt 2019). Talveks 2019/2020 ei jäänud aule sisuliselt ka Soome lahe Soome-poolsele rannikule (Tiira 2013). Liigi pesitsusareaal on vähemalt Euroopas kahanenud juba vähemalt 80 aastat. Regulaarsed pesitsus- teated Soome lahelt pärinevad 1930-test (von Haartman et al. 1963) ja Laadoga järvelt on viimane pesitsusteade 1940-test (Loshchagina et al. 2019). Soome rannikul Botnia lahel tuvastati liigi kindel pesitse- mine viimati 1980-tel ja areaal on kaha- nenud ka Soome põhjaosas pärast 70-daid (Valkama, Vepsäläinen & Lehikoinen 2011). Paaril viimasel kümnendil on populat- siooni kahanemisest märke ka Venemaa tuumikpesitsusaladel, mh. Novaja Zemljal (Loshchagina et al. 2019; Sokolov, Vardeh & Quillfeldt 2019). Seoses auli kandmisega globaalselt ohustatud nimestikku 2011. aastal (IUCN 2018) on aulile koostatud rahvusvaheline liigikaitse tegevuskava (Hearn, Harrison & Cranswick 2015). See on käivitanud mitmeid uurimisprojekte, kus selgita- takse ka liigi demograafiat. Pommeri lahel, kus talvitub umbes 100 000 auli, on täheldatud suurt noorlindude osakaalu viimati talvel 2016/2017 (11%) kui see tavalistel talvedel on 1–2% (Markones, avaldamata andmed). Tulevikus proo- vitakse Põõaspea andmeid kalibreerida nende tulemuste abil. Vanade isaste osakaalu põhjal peaks olema võimalik hinnata suhtelist pesit- susedukust ja selle muutust. Heal pesi- stsusaastal peaks isaste partide osakaal populatsioonis vähenema ja halval pesitsusaastal kasvama. Suhe kõigub ka kohast olenedes, sest rändeteed ja talvitusalad võivad mõnevõrra erineda erinevatel populatsiooni osadel. Viimasel kümnendil ei ole märgatud isaste : emaste suhtes kogu Läänemere raames trendi (J. Bellebaum, avaldamata andmed). 14 Sügisränne Põõsaspeal 2019. aastal Li ik Sp ec ie s Te ad us li k lü he nd Sc ie nt ifi c co de H oo aj a su m m a (n ) Se as on to ta l ( n) M ää ra tu d va na li nd e (n ) A ge d +1 st cy (n ) M ää ra tu d no or li nd e (n ) A ge d 1s t cy (n ) V aa de ld ud n oo ri (% ) O bs er ve d 1s t c y (% ) K or ri ge er it ud n oo ri (% ) C or re ct ed 1 st c y (% ) 20 19 20 19 20 19 20 19 20 14 20 09 20 19 20 14 20 09 Pu na ku rk -k au r G av st e 18 07 7 97 63 88 4 8, 3 7,4 - 9, 4 10 ,4 9, 5 Jä rv ek au r G av a rc 63 15 43 04 13 7 3, 1 4, 7 n. e. 3, 6 7,9 n. e. V äi ke lu ik C yg c ol 49 48 1 2, 0 10 ,5 n. e. - - n. e. La ul ul ui k C yg c yg 28 9 24 9 32 11 ,4 6, 5 n. e. - - n. e. M us tla gl e Br a be r 45 99 2 27 23 71 2 20 ,7 13 ,7 - 7,1 14 ,9 5, 5 R is tp ar t Ta d ta da 31 4 16 3 10 9 40 ,1 35 ,1 17 - - - M us tv ae ra s M el n ig 92 37 54 48 13 70 23 15 0, 5 0, 5 - 0, 6 1, 2 0, 9 Tõ m m uv ae ra s M el fu s 67 38 5 33 23 1 35 4 1,1 3, 4 - 2, 4 14 6 Sõ tk as Bu c cl a 25 78 9 13 33 9 89 6 6, 3 7,2 n. e. 6, 6 4, 2 n. e. V äi ke ko sk el M er a lb 59 7 21 4 48 18 ,3 37 ,9 n. e. - - n. e. M er is ki H ae o st 21 00 11 29 10 9 8, 8 8, 3 - 9, 0 8, 8 16 ,5 V äi ke ka ja ka s H yd m in 38 00 24 91 40 6 14 ,0 5, 6 - 13 ,4 5, 2 19 ,5 N ae ru ka ja ka s La r r id 51 40 1 22 54 3 70 11 23 ,7 38 ,4 - 25 ,3 30 ,4 30 ,1 Tõ m m uk aj ak as La r f us 21 6 13 0 86 39 ,8 47 23 ,3 - - - R äu sk tii r H yd c as 65 57 2 3, 4 6, 5 35 ,8 - - - Tu tt -t ii r St e sa n 38 95 22 19 72 3 24 ,6 41 ,6 25 ,3 25 ,2 40 ,9 - Jõ gi tii r St e hi r 77 43 53 74 19 34 26 ,5 23 ,8 - 26 ,8 25 ,2 18 ,2 R an dt iir St e ae a 46 8 41 3 40 8, 8 8, 7 - - - 13 ,1 V äi ke tii r St e al b 38 28 6 17 ,6 1,9 - - - 12 ,9 Ta be l 2 . N oo rt e l in du de o sa ka al (“ si gi m is ed uk us ”) v al itu d lii ki de l ( vt M et oo di ka ). A rv uk al t t äh el da tu d lii ki de l k or ri ge er iti v an us en i m ää ra m at a lin du de a rv v an us en i m ää ra tu d lin du de ks k aa lu de s a nt ud li ig i p en ta ad i k og us um m ad n oo rt e os ak aa lu ga a nt ud p en ta ad is (= k or ri ge er itu d) . Tu le m us i o n võ rr el du d ka 2 01 4. ja 2 00 9. a as ta v as ta va te tu le m us ta ga . L üh en d “n .e .” tä hi st ab a na lü üs i p uu du m is t. Ta bl e 2. P ro po rt io n of ju ve ni le s i n th re e s ea so ns (“ br ee di ng su cc es s” , s ee M et ho ds ). “C or re ct ed ” in di ca te s t ha t u na ge d bi rd s f or p ar tic ul ar sp ec ie s o f e ac h pe nt ad h av e be en a dd ed to th e ag ed o ne s ac co rd in g to th e “o bs er ve d” r at io o f i de nt ifi ed 1 . c y / + 1. c y bi rd s. T he a bb re vi at io n ‘n .e .’ de no te s ‘n ot e st im at ed ’. 15Ellermaa, M. & Lindén, A. Soomes oli kevadrände vaatluste põhjal isaste ja emaste osakaalu suhe 57:43 (n = 2026; Hario, Rintala & Nordenswan 2009). Sarnane suhe oli ka Kihnus 2013 kevadel: 55:45 (M. Ellermaa, avaldamata). Lõuna-Läänemerel Pommeri lahel on see viimase viie aasta jooksul olnud 59:41. Põõsaspeal oli 2019. aastal vanade isas- lindude osakaal 51,1% (tabel 3). Selle põhjal võib noorte lindude osakaaluks hinnata 10,3%, mis on rohkem kui 2009. ja 2014. aasta hooaegadel (7,5 ja 7,7%). Emassulestikus täheldatud lindudel ei olnud siiski statistiliselt olulist vahet neil hooaegadel (tabel 4). Mustvaeras (Melanitta nigra) oli ootus- päraselt jälle hooaja arvukaim rändur (tabel 1) ja hooaja summa oli 8% kõrgem kui 2014. aastal. Vahe polnud statistili- selt oluline (hinnang = 0,270; Z = 0,90; SE = 0,298; df = 1; p = 0,365). Isaste arvu- kuses ei olnud olulist vahet 2014. ja 2019. aasta hooaegade vahel (hinnang = 0,069; Z = 0,20; SE = 0,338; df = 1; p = 0,838), kuid emassulestikus linde rändas 2019. aasta hooajal rohkem kui 2014. aasta sügisel (hinnang = 1,085; Z = 2,46; SE = 0,440; df = 1; p = 0,013). 2019. aasta sügisel rändas 2014. aastaga võrreldes ilmselt rohkem just vanu emaslinde (ei testitud eraldi), sest noorte lindude osakaal langes 1,2%-lt 0,6%-ni. Noorte lindude osakaalu muutus polnud statis- tiliselt oluline (hinnang = 0,393; Z = 1,25; SE = 0,314; df = 1; p = 0,211). Vanade isaste osakaal oli 2019. aasta sügisel määratud vanalindudest 75% ja 2014. aastal 76%. Lõuna-Läänemerel talvitavate vanade isaste keskmine on olnud 76% viimase viie aasta jooksul (N. Markones, aval- damamata andmed). Seega paistab, et mustvaera mõlemad sood rändavad Põõsaspeal samas suhtes kui populat- siooni tegelik struktuur on. Mustvaera noorlinde täheldatakse rändel vaid hooaja lõpus oktoobris. Oktoobriti pole Eestis viimase 25 aasta jooksul tähel- datud ühtegi suuremat mustvaera rände- liikumist (Pettay 2014; PlutoF 2020), seega jääb teadmata, kust kaudu noorlinnud rändavad, Ränne ei toimu üle Soome, kus liik on oktoobris palju haruldasem kui Eestis. On võimalik, et noorlinnud rändavad rohkem öösiti. Siiski näitavad ka talvituva populatsiooni uuringud Lõuna-Läänemerel viimase viie aasta jooksul jätkuvalt väga väikest noorte osakaalu, keskmiselt 1,6% ja parimalgi aastal vaid 3% (N. Markones, avaldamata andmed). Nii tekib kahtlus, et kas liigi eluiga on tõesti väga pikk, sest popu- latsioon on pigem kasvav kui kahanev. Tõmmuvaera (Melanitta fusca) hooaja summa oli 9% väiksem kui 2014. aastal (tabel 1), kuid kõikide vanuseguppide koguarvestuses ei olnud vahe statistili- selt oluline (hinnang = -0,332; Z = -1,52; SE = -0,217; df = 1; p = 0,127). Siiski rändas emassulestikus olevaid linde 2019. aastal statistiliselt oluliselt vähem (hinnang = -0,760; Z = -2,14; SE = 0,354; df = 1; p = 0,031). Ilmselt on see tingitud madalamast pesitsusedukusest, sest määratud noorte lindude osakaal oli nüüd ainult 2,4% võrreldes 14%-ga 2014. aasta sügisel. Noorte lindude osakaalu muutust ei testitud mudeliga, sest 2009. aastal noori ei osatud eristada vanadest emastest. Rändel kohatakse liiki Soome lahe põhjarannikul vähe, Hanko linnujaama 16 Sügisränne Põõsaspeal 2019. aastal Li nd ud e ar v / N um be r o f b ird s 10000 1000 100 10 1 0.1 40 45 50 55 60 Females 2009 Females 2014 Females 2019 Males 2009 Males 2014 Males 2019 Li nd ud e ar v / N um be r o f b ird s 1000 100 10 1 0.1 40 45 50 60 Adults 2009 Adults 2014 Adults 2019 Young 2009 Young 2014 Young 2019 Li nd ud e ar v / N um be r o f b ird s 1000 100 10 1 0.1 40 50 55 60 Pentaad / Pentad Adults 2009 Adults 2014 Adults 2019 Young 2009 Young 2014 Young 2019 A B C 45 Joonis 2. Lindude arvukus pentaaditi 2009., 2014 ja 2019. aastatel: (A) tõmmuvaeras (Melanitta fusca), (B) randtiir (Sterna paradisaea), (C) tutt-tiir (Sterna sandvicensis). Joonised on esitatud ainult nende liikide kohta, kelle arvukuses oli statistiliselt olulised erinevused hooaegade 2014 ja 2019 vahel (3 liiki 15-st, vt. tabel 4). Figure 2. Age-specific fitted numbers of birds per pentad in 2009, 2014 and 2019: (A) velvet scoter (Melanitta fusca), (B) Arctic tern (Sterna hirundo), (C) Sandwich tern (Sterna sandvicensis). Only species with statistically significant differences in bird numbers or age structure (2014 vs 2019) are included – 3 out of 15 species, see Table 4. 17 hooaja kogusummad jäid 500 ja 1200 isendi vahele (aastad 2009, 2014 ja 2019). Tõmmuvaeras kanti 2011. aastal globaal- sesse punasesse raamatusse ohustatud (EN) liigina (IUCN 2018). Sõtkaid (Bucephala clangula) esines ootuspärasel arvul, 25 788 isendit, mis oli 9,7% vähem kui 2014. aastal (tabel 1). Siiski tuleneb vahe ainult itta rännanud lindude arvelt. Nagu ka 2014. aasta hooajal, toimus sõtkal pärast (isaslindude) sulgimiskogu- mite hajumist sisserännet Soome lahte septembris. 2019. aasta hooajal rändas itta üle poole vähem (2800 vs 6800) isendeid. Itta rändavate lindude ülesmärkimine ja loen- damine pole ehk nii regulaarne kui põhi- rändesuunda edelasse ja kindel ei saa olla, et tegu pole osaliselt metoodika veaga. Igal juhul on sõtka populatsioon 15-aastase seire ajal pigem stabiilne olnud, ka Hanko linnu- jaamas. Noorte sõtkaste osakaal oli 2019. aasta hooajal veidi kõrgem (6,6%) kui 2014. aastal (4,2%). Soomes täheldati kõigi aegada madalaim pesitsusedukus suvel 2019 (LUKE 2019), kuid pole teada, kas Soome populat- siooni üldse rändab Põõsaspeal. Kosklate (Mergus spp.) hooaja summad on esitatud tabelis 1. Rohukoskla (M. serrator) rändesumma on stabiilselt igal hooajal kasvanud. Suurenev trend on ka Hanko linnujaamas. Sellest hoolimata on Läänemerel talvituvate rohukosklate populatsiooni hinnatud vähenenuks 45% võrra ja siin talvitus 2007–2009 umbes vaid 25000 rohukosklat (Skov et al. 2011), mis on vähem kui Põõsaspeal loetud rohukosk- late arv 2019. aastal. Tõenäoliselt liigub osa Põõsaspeast mööduvatest rohukosklatest siiski edasi Põhjamerele (Saurola, Valkama & Velmala 2013). Põõsaspea kaudu rändab Ellermaa, M. & Lindén, A. Li ik Sp ec ie s Te ad us li k lü he nd Sc ie nt ifi c co de H oo aj a su m m a Se as on to ta l M ää ra tu d va nu s A ge d +1 st c y 20 19 va ad el du d va nu is as ei d 1c y+ m al es o bs er ve d 20 19 ko rr ig ee ri tu d va nu is as ei d 1c y+ m al es c or re ct ed H in na tu d no or i Es ti m at e of ju ve ni le s ♂ : ♀ ol et at ud so ol in e ja ot us A ss um ed se x ra ti o 20 19 (n ) 20 19 (n ) 20 19 (n ) 20 19 (% ) 20 19 (n ) 20 19 (% ) 20 19 (% )2 01 4 (% )2 00 9 (% ) V iu pa rt A na p en 12 13 26 45 95 5 27 09 0 58 ,9 77 69 4 64 ,0 -5 * 12 3, 8 61 :3 9 A ul C la h ye 33 88 81 86 11 0 44 36 7 51 ,5 17 32 07 51 ,1 10 ,3 7,5 7,7 57 :4 3 Ro hu ko sk el M er s er 26 25 8 18 54 1 10 50 7 56 ,7 14 39 4 54 ,8 19 ,0 28 ,4 9, 3 70 :3 0 Ta be l 3 . H in na tu d no or te o sa ka al (“ si gi m is ed uk us ”) n en de l l iik id el , k el le l o li võ im al ik m ää ra ta v an us t p ea m is el t v an ad el is as lin du de l. Va na de em as lin du de o sa ka al o n võ et ud m uu de st tö öd es t j a s el le ab il hi nn at ud n oo rt e o sa ka al u Põ õs as pe a s üg is rä nd es . * Va at a s el et us t t ul em us te s j a a ru te lu s. Ta bl e 3. E st im at ed p ro po rt io n of ju ve ni le s ( “b re ed in g su cc es s” ) f or th e s pe ci es w ith a ge d ad ul t m al es m ai nl y. T he p ro po rt io n of a du lt fe m al es a re a ss um ed ac co rd in g to th e ra tio s ob se rv ed e ls ew he re . V ar ia bl es u se d fo r ca lc ul at io n ar e sh ow n fo r 20 19 o nl y. “ C or re ct ed ” in di ca te s th at u na ge d bi rd s of e ac h pe nt ad ha ve b ee n ad de d to th e ag ed o ne s ac co rd in g to th e ob se rv ed r at io o f i de nt ifi ed a d. m al es /o th er p lu m ag es . 18 Sügisränne Põõsaspeal 2019. aastal Li ik Sp ec ie s Te ad us li k lü he nd Sc ie nt ifi c co de M ud el 1 20 09 M ud el 1 20 19 M ud el 2 no or 2 00 9 M ud el 2 no or 2 01 9 M ud el 2 ad ul t 2 00 9 M ud el 2 : ad ul t 2 01 9 M od el 1 20 09 M od el 1 20 19 M od el 2 yo un g 20 09 M od el 2 yo un g 20 19 M od el 2 ad ul ts 2 00 9 M od el 2 ad ul ts 2 01 9 H in na ng Es ti m at e SE H in na ng Es ti m at e SE H in na ng Es ti m at e SE H in na ng Es ti m at e SE H in na ng Es ti m at e SE H in na ng Es ti m at e SE M us tla gl e Br a be r 1, 04 1* 0, 49 3 0, 05 3 0, 50 7 0, 60 1 0, 69 5 -0 ,8 27 0, 73 0 1, 44 0 0, 70 0 1, 00 6 0, 70 7 Pu na ku rk -k au r G av s te 0, 29 3* 0, 11 5 0, 13 1 0, 11 5 0, 00 2 0, 18 4 -0 ,0 81 0, 18 4 0, 48 2* 0, 14 6 0, 27 7 0, 14 6 Jä rv ek au r G av a rc 0, 88 7* 0, 17 7 0, 09 3 0, 17 9 n. e. n. e. -0 ,4 17 0, 26 6 n. e. n. e. 0, 27 3 0, 19 3 R is tp ar t Ta d ta d 0, 20 9 0, 27 3 0, 10 0 0, 27 5 -0 ,14 8 0, 39 3 0, 42 1 0, 38 0 0, 46 3 0, 37 0 -0 ,3 10 0, 38 2 M us tv ae ra s M el n ig 0, 34 0 0, 17 4 0, 23 6 0, 17 4 0, 65 9* 0, 31 2 0, 39 3 0, 31 4 0, 17 9 0, 21 1 0, 16 6 0, 21 1 M er is k H ae o st 1, 66 3* 0, 34 3 0, 24 7 0, 34 8 1, 99 7* 0, 48 7 0, 34 0 0, 49 7 1, 29 9* 0, 49 0 0, 19 2 0, 49 5 N ae ru ka ja ka s La r r id 0, 11 3 0, 18 9 -0 ,0 09 0, 18 9 0, 14 1 0, 26 4 -0 ,2 94 0, 26 4 0, 06 6 0, 26 4 0, 29 3 0, 26 4 V äi ke ka ja ka s H yd m in 0, 69 2* 0, 31 4 0, 55 7 0, 31 4 1, 21 4* 0, 45 1 0, 82 2 0, 45 2 0, 22 3 0, 43 9 0, 33 6 0, 43 9 Tu tt -t ii r St e sa n -0 ,2 40 0, 22 0 1, 20 5* 0, 21 4 -0 ,6 94 * 0, 31 7 0, 77 5* 0, 30 3 0, 20 4 0, 30 1 1, 64 7* 0, 29 5 Jõ gi ti ir St e hi r 0, 37 0* 0, 14 8 0, 09 3 0, 14 8 0, 28 0 0, 21 0 0, 11 5 0, 21 1 0, 45 4 0, 21 0 0, 06 8 0, 21 1 R an dt iir St e ae a 0, 20 4 0, 24 8 -0 ,6 77 * 0, 26 2 0, 05 3 0, 34 8 -0 ,9 15 * 0, 38 3 0, 34 7 0, 36 4 -0 ,4 73 0, 37 4 Ta be l 4 . S üg is ho oa eg ad e er in ev us ed 2 01 4. (v s 20 09 ) j a (2 01 4 vs ) 2 01 9. a as ta l l in du de k og ua rv us (m ud el 1 ) n in g no or te v õi e m as su le st ik us (n el i vi im as t l iik i) ol nu d lin du de o sa ka al us (m ud el 2 ), Es ita tu d on m ud el i h in na ng ud lo ga ri tm ili se l s ka al al ja n en de st an da rd ve ad (S E) . I ga e si ta tu d ef ek ti pu hu l o n va ba du sa st m et e a rv (d f) ü ks . S ta tis ti lis el t o lu lis ed e ri ne vu se d on m är gi tu d sü m bo lig a (* ). St at is ti lis el t o lu lis t a ut ok or re la ts io on i m är ga ti a in u lt m u d el is 1 t utt -t ii ru ja jä rv ek au ri p u hu l. L ü he nd “ n. e. ” tä h is ta b an al ü ü si p u u d u m is t. Ta bl e 4. D iff er en ce s be tw ee n 20 14 ( vs 2 00 9) a nd ( 20 14 v s) 2 01 9 in b ir d nu m be rs ( m od el 1 ) an d in r el at iv e nu m be rs o f y ou ng o r fe m al e- lik e (t he f ou r la st sp ec ie s) b ir ds (m od el 2 ). T he e st im at es a re in th e lo ga ri th m ic s ca le a nd th ei r st an da rd e rr or s ar e sh ow n (S E) . E ffe ct s th at d iff er s ta ti st ic al ly s ig ni fic an tly fr om ze ro a re m ar ke d w it h *. S ta ti st ic al ly s ig ni fic an t re si du al a ut oc or re la ti on w as fo un d on ly in t he m od el 1 fo r th e sa nd w ic h te rn a nd b la ck -t hr oa te d di ve r. T he ab br ev ia ti on ‘n .e .’ de no te s ‘n ot e st im at ed ’. 19Ellermaa, M. & Lindén, A. umbes 20% Loode-Euroopa rohukoskla populatsioonist (Delany & Scott 2006). Pentaadisummadega korrigeeritud vanade isaslindude (+1 ka) osakaal oli 2019. aastal 54,8%, mille abil hindame noorte osakaaluks 2019. aasta sügisel 19% (tabel 3). See on vähem kui 2014. aasta hooajal (28,4%), kuid ikkagi üsna suur. Lõuna-Läänemerel oli vanade isaslin- dude osakaal 2017. ja 2018. aasta talvedel 65–70% — noori linde oli sealsetel aladel neil aastatel vähe (N. Markones, aval- damata andmed). Rohukoskel on vähe- seid parte, kelle pesitsusedukuse oleme Põõsaspea loendustulemustele tuginedes hinnanud suhteliselt heaks ja see võib ühtlasi olla ka rohukoskla arvukuse kasvu põhjus. Jääkosklad (M. merganser) alustavad oma põhirännet tihti alles detsembris, tõeliste külmade saabudes. Põõsaspea loendusele järgnev talv 2019/2020 oli erakordselt soe ja talvituvaid jääkosklaid loeti suurel hulgal Soomes, sh. arvukalt ka sisevetel, mis pea alati sellisel ajal jääs on. Põhirännet tõenäoliselt 2019. aasta sügisel ei tuvastatud sarnaselt 2014. aasta hooajaga ja hooaja summa jäi lisaks 30% väiksemaks 2014. aastaga võrreldes. Varasematele andmetele tugi- nedes ei koondu jääkoskel oma rändel nii ehk naa eriti Põõsaspeale (tabel 1). Väikekosklaid (Mergellus albellus) rändab Põõsaspeal ka suhteliselt vähe. Siit möödub umbes 2% Loode-Euroopa populatsioonist (Delany & Scott 2006). Väikekosklaid loendati 597 isendit, mis oli jääkosklaga sarnaselt 30% vähem kui 2014. aasta hooajal. Langus on seotud ehk osaliselt viletsama pesitsusedukusega. Li ik Sp ec ie s Te ad us lik lü he nd Sc ie nt ifi c co de M ud el 1 : 20 09 M ud el 1 : 20 19 M ud el 2 : ad I 20 09 M ud el 2 : ad I 20 19 M ud el 2 : em as . 2 00 9 M ud el 2 : e m as . 2 01 9 M od el 1 : 20 09 M od el 1 : 20 19 M od el 2 : ad M 2 00 9 M od el 2 : ad M 2 01 9 M od el 2 : f em al es 2 00 9 M od el 2 : f em al es 2 01 9 H in na ng Es tim at e SE H in na ng Es tim at e SE H in na ng Es tim at e SE H in na ng Es tim at e SE H in na ng Es tim at e SE H in na ng Es tim at e SE Tõ m m uv ae ra s M el fu s -0 ,3 95 0, 21 7 -0 ,3 32 0, 21 7 -0 ,0 30 0, 27 0 -0 ,0 51 0, 27 0 -1 ,0 32 * 0, 35 5 -0 ,7 60 * 0, 35 4 A ul C la h ye 0, 30 2 0, 21 9 0, 01 4 0, 22 1 0, 56 2' 0, 27 4 0, 00 7 0, 27 9 -0 ,2 08 0, 36 5 0, 01 2 0, 36 4 V iu pa rt A na p en 0, 30 2 0, 19 7 0, 16 0 0, 19 7 0, 55 8* 0, 27 8 0, 21 7 0, 28 0 0, 02 1 0, 27 8 0, 10 1 0, 27 8 Ro hu ko sk el M er s er -0 ,1 75 0, 12 3 0, 13 8 0, 10 3 -0 ,0 92 0, 17 3 0, 15 4 0, 17 2 -0 ,2 63 0, 17 8 0, 12 2 0, 17 6 Ta be l 4 . J ät k. Ta bl e 4. C on tin ua tio n. 20 Sügisränne Põõsaspeal 2019. aastal Täheldasime noorte osakaaluks 2014. aastal 38% ja 2019. aastal 18% (tabel 2). Kahlajaid (Haematopodidae, Charadriidae, Scolopacidae) loendati 2019. aasta sügis- hooajal kokku ainult 21 870 isendit, mis on nelja loendushooaja kesiseim tulemus. Tavapärasest selgelt rohkem rändas vaid suurrüdisid (Calidris canutus): 727 isendit ja tikutajaid (Gallinago gallinago): 187 isendit. Vaatamata väikesele valimile võib tähele- panu juhtida veetallaja (Phalaropus lobatus) järjepidevale vähenemisele (tabel 1). Sügishooajal 2019 kohtasime rändel vaid ühte isendit, 2004. aastal oli neid rändel veel 33. Kui enamik Põõsaspeal rändava- test lindudest saabub idast Venemaalt ja Ida-Soomest, siis kagu suunas rändava veetallaja isendid peaksid Põõsaspeal pärinema loodest ehk Fennoskandiast. See on väheseid Fennoskandias pesitsevaid kahlajaid, kes on viimase 15 aasta jooksul oma pesitsusaladel oluliselt vähenenud – koguni kiirusega 7,9% aastas (Lindström et al. 2019). Põõsaspeal on vähenemine olnud isegi drastilisem. Põõsaspea neemele koondub Valge mere ääres pesitseva meriski (Haematopus ostralegus) populatsiooni ränne. Antud populatsiooni on hinnatud 20 000 isen- dile (Delany et al. 2009). Meriskeid loen- dati 2019. aasta sügisel vähem (22%) kui 2014. aastal, kuid vahe ei olnud statius- tiliselt oluline (hinnang = 0,247; Z = 0,70; SE = 0,348; df = 1; p = 0,478). Noorlindude osakaal (9%) oli väga sarnane 2014. aastaga ja ka arvukus ei erinenud (hinnang = 0,340; Z = 0,68; SE = 0,497; df = 1; p = 0,494). Kahlajad rändavad tavaliselt väga kõrgel, mistõttu ei saada nende tegelikust rändest väga selget pilti ja täheldatud muutused üksikute aastate vahel võivad peegeldada ilmastikuoludest tingitud rändetee/lennukõrguse muutusi, mitte niivõrd arvukuse muutusi. Kõrgel lendavad parved ei järgi rannikujoont ja arktiliste kahlajate rände front on partidega võrreldes väga lai (Delany et al. 2009). Paljude kahlajate arvukuste muutustest saadakse usaldusväärsemat informatsiooni nende tähtsaimatel talvitus- ja peatusaladel Waddeni merel ja Lääne- Aafrika rannikul (nt. Delany et al. 2009; Oudman et al. 2020). Ännide (Stercoraius spp.) ja teiste pelaa- giliste merelindude ränne ei koondu Põõsaspeale ja nende populatsiooni muutustes väga kvaliteetset infot ei kogune. Siiski on söödikännide (S. parasi- ticus) hooaja summad järjepidevalt kaha- nenud ja on põhjust pöörata tähelepanu mujal kogutud andmeridadele. Hanko linnujaamas arvukus on siiski pigem olnud stabiilne. Erakorraliselt kõrge laisaba-ännide (S. pomarinus) arvukus 2014. aasta hooajal (79 isendit) norma- liseerus 2019. aasta hooajal (5 isendit). Kajakate (Larus spp., Hydrocoleus spp.) seire keskendub väikesemõõtmeliste liiki- dele. Väikekajakate (Hydrocoleus minutus) mõõn jätkub, kuigi hooaja summa oli 19% suurem kui 2014. aastal. Vahe oli statisti- liselt peaaegu oluline (hinnang = 0,557; Z = 1,77; SE = 0,314; df = 1; p = 0,076) ja see oli eelkõige tingitud noorlindude suuremast osakaalust ja arvukusest (hinnang = 0,822; Z = 1,81; SE = 0,452; df = 1; p = 0,069). Hanko linnujaamas jätkas väikekajakate arvukus oma langust ja optimismiks pole veel väga põhjust. 21Ellermaa, M. & Lindén, A. Naerukajakaid loendati 14% vähem kui 2014. aastal, kuid vahe polnud statisti- liselt oluline (hinnang = –0,009; Z = –0,05; SE = 0,189; df = 1, p = 0,959). Noorlindude osakaal oli keskpärane või isegi hea (25%, tabel 2) ja ei erinenud statistiliselt oluliselt 2014. aasta noorlindude arvust (hinnang = –0,294; Z = –1,12; SE = 0,264; df = 1; p = 0,266). Tõmmukajakate (Larus fuscus) arvukus on kogu Soomes, kaasa arvatud Soome lahel, viimastel aastakümnetel vähe- nenud (Hario 2014; Hario & Rintala 2014). Põõsaspea kaudu rändab ehk veidi ka Venemaa populatsiooni, kuid tõenäo- liselt suhteliselt vähe. Nominaatvormi L. f. fuscus populatsioonist selge enamik pesitseb Soomes (Delany & Scott 2006). Venemaal tavalisema L. f. heuglini tõenäo- lisi esindajaid nähti Põõsaspeal ainult kahte. Põõsaspea 2019. aasta hooajal kohtasime suhteliselt palju tõmmukaja- kaid, 216 isendit, mis on nelja senise loendushooaja suurim summa. Noorte osakaal oli jälle suhteliselt kõrge (tabel 2): 40%. Populatsiooni stabiilsus peaks eeldama umbes 20–25% noorte osakaalu pärast pesitsushooaega (Hario 1994). On võimalik, et vanalindude ränne koondub Põõsaspeale vähem kui noorte ränne. Tiirude (Sterna spp., Hydroprogne spp.) pesitsustulemuse hindamises tuleb sarnaselt kajakatega arvestada sellega, et ebaõnnestunult pesitsenud isendid võisid osaliselt lahkuda enne Põõsaspea loendushooaja algust ja seega võib kogu populatsiooni pesitsusedukus olla üle hinnatud (tabel 2). Põõsaspeal nähtud räusktiirud (Hydroprogne caspia) peaks kuuluma enamasti Soome lahe populatsiooni, sest potentsiaalsetel lähtealadel Venemaal pesitseb vaid üksi- kuid paare (Hario & Stjernberg 1997). Räusktiire kohati 2019. aasta hooajal taga- sihoidlikult, 65 isendit. Märkimisväärselt vähe oli noorlinde, vaid 3,4%, kui 2009. aastal neid oli 36% ja 2014. aastal 6,5%. Räusktiirul oli 2019. aasta hooajal ühtlasi madalaim noorte osakaal kõikide tiirulii- kide võrdluses (tabel 2). Üks Soome lahe suurtest kolooniatest, 120 km Põõsaspealt kirdes, ebaõnnestus oma pesitsustes täielikult merikotka röövluse tõttu (T. Lehtiniemi, suuline teade). Antud koloonia võib olla üks lähtepunkt, kust pärinevaid isendeid Põõsaspeal rändel nähakse. Tutt-tiir (S. sandvicensis) on ilmselt ainus Põõsaspeal märgataval arvul loendatav liik, kelle isendid pärinevad ainult Eesti pesitsuspopulatsioonist. Soome lahel ja sellest idas liik ei pesitse (Noskov 2002; Valkama, Vepsäläinen & Lehikoinen 2011; Elts, Kuus & Leibak 2018). Kohatud tutt-tiirude puhul on tegu tõenäoliselt peamiselt Väinamere populatsiooni pesitsemisjärgse hajumise ja pikamaa- rändeks valmistumisega. Oluline on märkida, et noorlinnud liiguvad pea eranditult vanalindudega koos ja pais- tavad sõltuvat vanalindude lisatoidust lõpliku lahkumiseni septembris. Tutt- tiiru arvukus (või möödalendude arv) on stabiilselt kasvanud igal hooajal ja 2019. aastal arvukus kasvas koguni 56% 2014. aasta hooajaga võrreldes. Vahe oli statis- tiliselt oluline (hinnang = 1,205; Z = 5,62; SE = 0,214; df = 1; p < 0,001). Kõrgemat arvukust seletab nii suurem vanalindude arv (hinnang = 1,647; Z = 5,57; SE = 0,295; df = 1; p = 0,001) kui ka noorlindude arv 22 Sügisränne Põõsaspeal 2019. aastal (hinnang = 0,775; z = 2,55; SE = 0,303; df = 1; p = 0,01). Noorlindude osakaal oli siiski 2019. aastal väiksem (25%) kui 2014. aastal (41%). Seda võib seletada näiteks väiksem pesakondade suurus või suurem hulku- vate vanalindude arv. Üldmuljete põhjal lennuvõimestus suhteliselt paljudel tutt-tiiru paaridel 2014. aasta suvel kaks järglast (möödunud gruppides tihti 2 vanalindu ja 2 noorlindu), 2019. aastal pigem üks järglane. Vaatamata stabiil- selt kasvanud arvukusele Põõsaspeal on Eesti pesitsevat populatsiooni hinnatud stabiilseks (Elts et al. 2019). Jõgi- ja randtiirude ning määra- mata tiirude (Sterna hirundo/paradisaea) arvukus oli kõigi loendushooaegade madalaimal tasemel (tabel 1). Eriti on vähenenud randtiirude arvukus ja 2014. aasta hooajaga võrreldes oli vähenemine statistiliselt oluline (hinnang = –0,677; Z = –2,57; SE = 0,262; df = 1; p = 0,009). Jõgitiirul on täheldatud järjepidavalt suuremat noorlindude osakaalu kui rand- tiirul (tabel 2). Jõgitiiru pesitsusedukus oli ilmselt jällegi hea, sest noorte lindude osakaal oli 27% ja sarnanes 2014. aastaga (tabelid 2 ja 4). Väiketiiru (Sternula albifrons) niigi väike populatsioon paistab Põõsaspea andmetel tugevalt vähenevat (tabel 1). Põõsaspeal rändavatest isenditest märgatav osa peaks pärinema Eestist. Eesti pesitsevat populatsiooni on siiski hinnatud stabiilseks (Elts et al. 2019). Noorte lindude osakaal oli 18% - märga- tavalt kõrgem kui 2014. aastal (tabel 2). Siiski tasub numbritesse suhtuda väikese arvukuse ja valimi pärast kriitiliselt. Alklaste (Alcidae) arvukuse muutused on liigiti erinenud. Lõunatirgu (Uria aalge) arvukus on olnud kahel viimasel hooajal olnud kõrge ja samas algil (Alca torda) madal. Algi näiliselt madal arvukus võib olla tingitud hilissügisese rände- tipu fenoloogia nihkumisest nii hiliseks, et meie loendused ei kata seda enam. Juhuvaatluste põhjal kohatakse alklasi (alke ja tirke) rändel märgataval arvul veel pärast 6. novembrit (PlutoF 2020). Krüüsli (Cepphus grylle) arvukuse langus on kooskõlas liigi populatsiooni vähene- misega Soomes (Below et al. 2019). Veelindude populatsiooni seisund 2019. aasta rändurite kogusumma 2,33 miljonit oli nelja loendushooaja kõrgeim (tabel 1), seni kõrgeim oli olnud 2009. aasta 2,14 miljonit. Suure osa muutusest seletab valgepõsk-lagle kõigi aegade kõrgeim arvukus, 302 000 isendit, mis on poole rohkem kui ühelgi varasemal hooajal (tabel 1). Lisaks ei esinenud 2019. aasta hooajal ühtegi arvukat liiki erakordselt vähesel arvul. Kui 2014. aastal loendati üsna vähe ujuparte, siis nüüd neid oli pea kaks korda rohkem, sarnaselt 2009. ja 2004. aasta hoaaegadega. Ka auli arvukuse mõningane kosumine mõjutas hooaja kogusummat. Hooajale 2019 oli ehk silmatorkav pelaagiliste arktiliste merelindude (randtiir, söödikänn, kalju- kajakas Rissa tridactyla) Põõsaspea loen- dusajaloo madalaimad summad. See võib olla juhus, kuid pelaagiliste lindude populatsioonid on globaalselt vähenemas liigse kalapüügi tagajärjel ja kalapüügi surve on kasvanud ka laialdaselt nende liikide lähtealadel Venemaal, rääkimata talvitamisaladest (Grémillet et al. 2018). 23Ellermaa, M. & Lindén, A. Positiivseks uudiseks võib pidada seda, et arvukate liikide arvus ei märgatud 2019. aasta sügisel olulisi kahanemisi (tabel 2). 2009. ja 2014. aasta hooaegade vahel oli statistiliselt olulisi muutusi palju rohkem (Ellermaa & Lindén 2015) kui 2014. ja 2019. aasta hooaegade vahel (tabel 4). Seevastu pesitsusedukus oli enamikel liikidel kehvem kui 2014. aasta hooajal. Üldtasandil märgati 2019. aastal paremat pesitsusedukst 7 liigil ja halvemat 13 liigil. Lisaks 3 liigil oli pesitsusedukus väga sarnane (tabelid 2 ja 3). Tähelepanuväärne on, et need liigid, kellel pesitsemine paistis 2019. aastal paremini laabuvat, on peaaegu kõik väljaspool tundravööndit pesitsevad liigid. Tundravööndi pesitsejatest oli ainult aulil suurem noorlindude osakaal. Põõsaspea seire ei kata arktilistest partidest kirjuhaha (Polysticta stelleri) rännet. Liigi rände algus on tänaseks nihkunud 2004. aastaga võrreldes umbes kuu võrra hilisemaks, aastavahetusesse (PlutoF 2018). Lisaks ei ole Põõsaspea loendused traditsiooniliselt katnud täies ulatuses kühmnokk-luige ja jääkoskla rännet. Kliima soojenemine võib olla põhjuseks, miks neid liike on nüüd järjest rohkem, kelle ränne hakkab märgata- valt nihkuma Põõsaspea seire ajaraamist välja. Hooajal 2019. olid sellised liigid kindlasti punakurk-kaur, kalakajakas (Larus canus), alk ja lõunatirk. Need on ühtlasi ka liigid, kelle talvitusalade kese on nihkumas ja hakanud üha rohkem katma Soome lahte. Veelindude popu- latsioonidünaamika uurimises on seega väga tähtis roll ka kõigil peatuvate ja talvitavate lindude seiretel. Seoses merepartide ebasoodsa kaitse- staatusega on viimastel aastatel hakatud selgitama populatsiooni struktuuri (vanuselist ja soolist koosseisu) ka Kesk- ja Lõuna-Läänemerel. See aitab tulevikus kalibreerida ka Põõsaspea loendustule- musi. Põõsaspeal on andmete tõlgen- damist raskendanud teadmatus selle osas, kas erinevad sood koonduvad siia erineva intensiivsusega. Vähemalt esialg- setel tulemustel mustvaera osas kallutusi ei tohiks olla (vt. eelpool). Kalibreerimise osas võib suureks abiks olla ka 2019/2020. aasta talvel korraldatavad üleläänemere- lised talvitavate veelindude loendused, mida viimati teostati üle 10 aasta tagasi (Skov et al. 2011). Auli ja tõmmuvaera klassifitseerimine globaalselt ohustatuks (2011. aastal) on käivitanud ka hulgaliselt teadusprojekte, kus selgitatakse mere- partide ökoloogiat, ohutegureid jne. Esimesi väljaandeid hakkab ilmuma lähimal ajal ja arvatavasti paraneb meie teadmiste baas järgmise viie aasta jooksul märgatavalt. Tänusõnad Käesolev töö on kokkuvõte järjekordsest Põõsaspea kogu sügisperioodi rännet katvast seirest 2019. aastal. Põhivaatlejad olid Juho Könönen, Margus Ellermaa, Jon Jörpeland, Tarvo Valker, Andrea Maier. Abivaatlejad olid Jukka Salokangas, Annika Forstén, Antero Lindholm; Aapo Salmela ja Kaarel Võhandu. Projekti organiseerimisel aitasid väga tänuväär- selt kaasa Arne Tennisberg, Hannes Margusson, Eva-Liisa Orula, Margus Ots ja paljud teised. Projekti organiseeris Eesti Ornitoloogiaühing ning seda rahastas Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK). 24 Sügisränne Põõsaspeal 2019. aastal Rohkem (ka ajaloolisi) andmeid, kokku- võtteid ja fotosid Põõsaspealt: www.eoy. ee/poosaspea Kasutatud kirjandus Below, A., Lehikoinen, A., Mikkola-Roos, M., Kurvinen, L. & Laaksonen, T. (2019) Saaristolintukantojen kehitys vuosina 1980-2018. Linnut-vuosikirja, 2018, 56-67. Delany, S., Scott, D., Helmink, A., Dodman, T., Flink, S., Stroud, D. & Haanstra, L. (2009) An atlas of wader populations in Africa and Western Eurasia. British Birds, 102, 639-642. Delany, S. & Scott, D.A. (2006) Waterbird population estimates, 4 edn. Wetlands International, Wageningen, Netherlands. Ebbinge, B. (1991) The impact of hunting on mortality rates and spatial distribu- tion of geese wintering in the Western Palearctic. Ardea, 79, 197-210. Ellermaa, M. (2018) Kabli kevadränne 2018. aastal. Käsikiri. http://kabli.nigula.ee/ images/aruanded/Ellermaa_2018_Kabli_ kevadranne_2018_v2.pdf (04.02.2020) Ellermaa, M. & Lindén, A. (2015) Sügisränne põõsaspeal 2014. aastal. Hirundo, 28, 20-49. Ellermaa, M. & Pettay, T. (2006) Põõsaspean niemen arktinen muutto syksyllä 2004. Linnut-vuosikirja, 2005, 99–112. Ellermaa, M., Pettay, T. & Könönen, J. (2010) Sügisränne Põõsaspeal 2009. aastal. Hirundo, 23, 21–46. Elts, J., Kuresoo, A., Leibak, E., Leito, A., A., L., Lilleleht, V., Luigujõe, L., Mägi, E., Nellis, R., Nellis, R. & Ots, M. (2009) Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003.-2008. a. Hirundo, 22, 3-31. Elts, J., Kuus, A. & Leibak, E. (2018) Linnuatlas. Tartu, Estonia. Elts, J., Leito, A., Leivits, M., Luigujõe, L., Nellis, R., Ots, M., Tammekänd, I. & Väli, Ü. (2019) Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013– 2017. Hirundo, 32, 1-39. Fox, A.D., Ebbinge, B.S., Mitchell, C., Heinicke, T., Aarvak, T., Colhoun, K., Clausen, P., Dereliev, S., Faragó, S. & Koffijberg, K. (2010) Current esti- mates of goose population sizes in western Europe, a gap analysis and an assessment of trends. Ornis Svecica, 20, 115-127. Fox, A.D. & Madsen, J. (2017) Threatened species to super-abundance: The unex- pected international implications of successful goose conservation. Ambio, 46, 179-187. Grémillet, D., Ponchon, A., Paleczny, M., Palomares, M.-L.D., Karpouzi, V. & Pauly, D. (2018) Persisting worldwide seabird-fishery competition despite seabird community decline. Current Biology, 28, 4009-4013. e4002. Hario, M. (1994) Reproductive perfor- mance of the nominate Lesser Black- backed Gull under the pressure of Herring Gull predation. Ornis Fennica, 71, 1-10. Hario, M. (2014) Katsaus selkälokkikan- tojen muutoksiin 2003–2013 Suomen eri osissa. Linnut vuosikirja, 2014, 24-31. Hario, M. & Rintala, J. (2014) Saaristolinnuston kehitys Suomen rannikoilla 1986–2013. Linnut vuosikirja, 2013, 46–53. Hario, M., Rintala, J. & Nordenswan, G. (2009) Allin aallonpohjat Itämerellä– taustalla öljyvahingot, sopulisyklit vai metsästys. Suomen Riista, 55, 83-96. Hario, M. & Stjernberg, T. (1997) Itämeren räyskien seurantaprojekti 1984-1996. Linnut-vuosikirja, 1996, 15-20. 25Ellermaa, M. & Lindén, A. Hearn, R., Harrison, A. & Cranswick, P. (2015) Draft International Single Species Action Plan for the Conservation of the Long-Tailed Duck Clangula hyemalis, 2016– 2025. AEWA Technical Series. Germany. IUCN (2018) The IUCN red list of threa- tened species. https://www.iucnredlist. org/. (04.02.2020). Kontiokorpi, J. (1993) Viipurin ja Repinon kevätarktika 1993. Ornis Karelica, 19, 57–64. Kumari, E. (1961) Международные наблюдения за миграциями птиц на территории Балтики осенью 1956 и 1958 года. Ornitoloogiline kogumik, 2, 9–37. Lehikoinen, A., Christensen, T.K., Öst, M., Kilpi, M., Saurola, P. & Vattulainen, A. (2008) Large-scale change in the sex ratio of a declining eider Somateria mollissima population. Wildlife Biology, 14, 288-301, 214. Lindström, Å., Green, M., Husby, M., Kålås, J.A., Lehikoinen, A. & M., S. (2019) Population trends of waders on their boreal and arctic breeding grounds in northern Europe. Wader Study, 126, 200-216. Loippo, M. (2001) Harvinaisuudet Etelä- Karjalassa 2000–2001. Ornis Karelica, 27, 88–104. Loshchagina, J., Vardeh, S., Glazov, P., Pollet, I.L. & Quillfeldt, P. (2019) Long- tailed Duck (Clangula hyemalis) ecology: insights from the Russian literature. Part 2: European part of the Russian bree- ding range. Polar Biology, 1-21. LUKE (2019) https://www.luomus.fi/fi/ uutinen/riistasorsien-poikastuotto-jai- heikoksi (04.02.0202). Noskov, G.A. (2002) Red Data Book of Nature of the Leningrad Region. St Petersburg, Russia. Oudman, T., Schekkerman, H., Kidee, A., Van Roomen, M., Camara, M., Smit, C., Ten Horn, J., Piersma, T. & El-Hacen, E.-H.M. (2020) Changes in the water- bird community of the Parc National du Banc d’Arguin, Mauritania, 1980–2017. Bird Conservation International, 1-16. Owen, M. & Dix, M. (1986) Sex ratios in some common British wintering ducks. Wildfowl, 37, 104-112. Pettay, T. (2014) Viron linnut. Havainnot 1990 – 2010. Viron Lintuseura, Kotka, Finland. Pettay, T., Cairenius, S. & Ellermaa, M. (2004) Linnut Virossa – suomalaisten havainnot 1990 – 2004. Viron Lintuseura, Kotka, Finland. Pettay, T., Hatva, J., Juka, H., Nordblad, J., Nordenswan, G., Rekilä, M. & Seimola, T. (1998) Lintuhavaintoja Virosta 1990– 1997. Edita, Helsinki, Finland. PlutoF (2020) PlutoF—a Web Based Workbench for Ecological and Taxonomic Research (https://plutof. ut.ee/; 04.02.2020). R Development Core Team (2018) R: A language and environment for statistical computing. R Foundation for Statistical Computing, Vienna, Austria. Rees, E.C. & Beekman, J.H. (2010) Northwest European Bewick’s Swans: a population in decline. British Birds, 103, 640-650. Saurola, P., Valkama, J. & Velmala, W. (2013) Suomen rengastusatlas I. Luomus, Helsinki, Finland. Scott, D.A. & Rose, P.M. (1996) Atlas of Anatidae populations in Africa and Western Eurasia. Wetlands International Publication no. 41. Wetlands International, Wageningen, Netherlands. 26 Sügisränne Põõsaspeal 2019. aastal Skov, H., Heinänen, S., Žydelis, R., Bellebaum, J., Bzoma, S., Dagys, M., Durinck, J., Garthe, S., Grishanov, G., Hario, M., Kieckbusch, J., Kube, J., Kuresoo, A., Larsson, K., Luigujoe, L., Meissner, L., Nehls, H.W., Nilsson, L., Petersen, I.K., Mikkola-Roos, M., Pihl, S., Sonntag, N., A., S. & Stipniece, A. (2011) Waterbird Populations and Pressures in the Baltic Sea. Nordic Council of Ministers, Copenhagen, Denmark. Sokolov, V., Vardeh, S. & Quillfeldt, P. (2019) Long-tailed Duck (Clangula hyemalis) ecology: insights from the Russian literature. Part 1: Asian part of the Russian breeding range. Polar Biology, 42, 2259–2276. Tiira (2013). www.tiira.fi (04.02.2020). Valkama, J., Vepsäläinen, V. & Lehikoinen, A. (2011) Suomen III lintuatlas. Luonnontieteellinen keskusmuseo ja ympäristöministeriö (http://atlas3. lintuatlas.fi; 04.02.2020). von Haartman, L., Hilden, O., Linkola, P., Suomalainen, P. & Tenovuo, R. (1963) Pohjolan linnut värikuvin. Otava, Helsinki, Finland. Wood, S.N. (2011) Fast stable restricted maximum likelihood and marginal likelihood estimation of semiparametric generalized linear models. Journal of the Royal Statistical Society: Series B (Statistical Methodology), 73, 3-36. Summary Autumn migration in cape Põõsaspea in 2019 This article provides an overview of waterbird autumn migration (Gaviiformes, Podicipediformes, Anseriformes, Pelecaniformes, Charadriiformes) monitored at Cape Põõsaspea in 2019. Cape Põõsaspea lies in Estonia, in the South Western part of the Gulf of Finland, Baltic Sea (59°13’N, 23°30’E). The survey was carried out during 130 subsequent days, between 30th of June and 5th of November, covering on average 13.2 hours per day (figure 1). The survey was similar to those carried out in 2004, 2009 and 2014. In total, 2.33 million migrating waterbirds were counted at the monitoring point, including individuals from several species that nest in the arctic, subarctic and northern taiga (table 1). The season total for observed birds was higher than in any previous year mainly due to high numbers of barnacle goose (Branta leucopsis) of which 302 000 individuals were counted in total. Additionally, none of the abundant species were observed in low numbers in 2019. About 728 000 of all counted birds were aged in order to study the proportion of juveniles (approximating breeding success). Additionally 87 300 birds were classi- fied as female-plumaged (see explanation below). 27Ellermaa, M. & Lindén, A. Variation in the observed number of migrating individuals separated by plumage (or age if possible) was analysed statistically on a pentad basis (in five-day periods), one species at a time. In total, 15 species were analysed (table 4). The fitted models estimated the differences in average bird numbers between years (2009, 2014 and 2019) and plumages, accounting for migration phenology (the seasonal pattern of migration) by plumage. The proportions of the plumages was either presumed to be constant between years (model 1), or allowed to vary annually (model 2). Whenever possible, the birds were separated by age, so that changes in the propor- tion of young (1st cy) birds indicate relative breeding success. However, in four species the juveniles and adult females are similar (velvet scoter Melanitta fusca, long-tailed duck Clangula hyemalis, red-breasted merganser Mergus serrator) and Eurasian wigeon Anas penelope). In these species the number of female-like birds (1st cy birds and +1 cy females) – instead of juveniles – was examined in relation to adult males. The separation into age (1st cy, +1 cy) or plumage classes (female-like, adult males) is hereafter referred to as “plumage”. Before the analysis, the numbers of migrating individuals of a certain plumage were “corrected”, by summing the counted numbers identified to plumage/age level with the numbers of unidentified individuals, multiplied with the focal plumage proportion (in the identified part of the data). This procedure was done separately for each species and pentad. The analyses of migrating individuals by plumage were done species-wise using generalized additive models (GAM) with log-link and negative binomial error. The response variable for a given species was the corrected number of birds of each plumage group in each pentad. In the model 1 the explanatory variables “Year” and “Plumage” were both included in the model as categorical variables (factors), the middle year 2014 being defined as the base-year (intercept). Further, migration phenology was accounted for by including smoothing functions (thin plate splines) of the continuous variable “Pentad”, fitted separately by “Plumage”. To study vari- ation in the proportions of the plumages, and hence breeding success, the model 2 was fitted by additionally including the interaction “Year * Plumage” in the model. Interpreting the interaction terms as effects of reproductive success, however, relies on the assumption that the proportion of young does not vary due to e.g. annually varying age-specific migration routes. Models 1 and 2 both assume that the migration phenology is the same between the years for each plumage. While this is surely not the case, strictly speaking, the model should still identify clear patterns of abundance properly, as long as the general phenological pattern holds approximately and the between-year phenological shifts are fairly small. This is an assumption that can be amended with a more complex 28 Sügisränne Põõsaspeal 2019. aastal model in the future (e.g. using factor smooths), when data accumulates and trend analyses become timely. Residual autocorrelation in all pairs of two consecutive pentads (pentad totals of tested species) was investigated with a χ2-test for independ- ence, classifying the proceeding and latter pentad residual by sign (+/–). Statistical significance, whenever referred to, is below 5% risk level (α = 0,05). All statistical analyses were done using the statistical programming environment R version 3.5.0 (R Core Team 2018), applying the package “mgcv” for fitting GAMs (Wood 2011). In general, the total numbers of migrants in 2019 were more similar to year 2014, compared to the situation in 2009. This was confirmed in the statistical analyses as well; there were more significant differences between years 2009 and 2014 than between 2019 and 2014 (table 4). Even though the totals of most species were rather high, the proportion of juveniles was in most species lower now than in 2014 (tables 2 and 3). There were 13 species with a higher proportion of juveniles in 2014 compared to 2019. Correspondingly, there were only 7 species with a higher proportion of juve- niles in 2019 – of those all but one are the non-arctic breeders and only long-tailed duck is true arctic breeder. Note that this is a “meta-result”: only some species had statistically significant differences in their annual proportion of young and some species were not even included in the analyses. There have been concerns about the future of several species of ducks. Some of them are redlisted globally and a few more are declining. The good news is that the long-tailed duck, after a population crash in late nineties and early 2000, has recovered a bit in the light of our data. This reversed trend is confirmed also else- where. However the population is still far from its historic numbers and can still be considered as depleted. The common scoter (Melanitta nigra) still shows increasing numbers. Paradoxically the proportion of juveniles counted at Cape Põõsaspea has always been very low (less than 2 %). It seems that this is not a bias specific for the site, because there is no indication of high juvenile numbers anywhere else. The sex ratio ♂ : ♀ of the adult common scoter was 75:25 for males in 2019. This is very similar to the sex ratio reported for the wintering population in Southern Baltic during the last few years. The season total of velvet scoters was 9 % lower than in 2014, mainly because of lower breeding success in 2019 (table 4). The number of adult males was similar to 2014. The Eurasian wigeon was one of the species with a good season total, but with a low proportion of juveniles. Assuming an adult sex ratio ♂ : ♀ of 61:39 (according to the literature), the estimate of juveniles would be –5 %. Apparently, this means 29Ellermaa, M. & Lindén, A. that the Eurasian wigeon in Cape Põõsaspea has a much higher proportion of adult males than suggested in the literature. In any case, Eurasian wigeon seemed to have had relatively bad breeding success (table 3) and obviously also in absolute terms. The common eider (Somateria mollissima) is the only abundant duck with a decrease between all four autumns since 2004, suggesting a decrease as much as 90 % during 15 years. Common eiders occurring in Cape Põõsaspea are from the regional population in Gulf of Finland. The proportion of adult males of all birds was 89 % indicating a strongly biased sex ratio and a bad state of the population. The heavy bias towards males is well-known in the Finnish population. The red-breasted merganser (Mergus serrator) is one of the very few duck species with apparently good breeding success in 2009, 2014 and 2019 (table 3). This may be the reason for the obviously increasing population numbers (table 1). The autumn 2019 had the lowest numbers of waders during all four autumns covered with the Cape Põõsaspea bird counts. Compared to the wader population sizes, the observed numbers are low in Cape Põõsaspea and conclusions are risky to draw. However, even though the sample size of the observed declining red-necked phalarope (Phalaropus lobatus) abundance is very small, the suggested relatively massive decline is in concordance with reported trends from the declining source population in Fennoscandia. Cape Põõsaspea is not the top place for pelagic seabirds like the black tern (Chlidonias nigra), Arctic tern (Sterna paradisaea), kittiwake (Rissa tridactyla) and Arctic skua (Stercorarius parasiticus). However the numbers of this ecological group is decreasing season after season and is in accordance with general global decline of seabirds. Little gull (Hydrocoloeus minutus), belonging to this group too, showed a bit larger numbers than in 2014 thanks to obviously better breeding success (tables 2 and 4), but the overall population size still seems being depleted. Further information on the field work is given at the web site www.eoy.ee/poosaspea/ home